• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 11.08.23, 08:26

LHV: inimesed saavad kõrge euribori kiuste hakkama

Võrreldes eelmise aastaga, kodulaenutaotluste arv on langenud 15 protsenti. Samas on inimesed asunud rohkem ennetähtaegselt kodulaene tagasi maksma ja eelistama rohelist kodulaenu, märgib LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel.
LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel osutab, et suurenenud on kodulaenu omafinantseeringu osakaal, võrreldes eelmiste aastatega.
  • LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel osutab, et suurenenud on kodulaenu omafinantseeringu osakaal, võrreldes eelmiste aastatega.
  • Foto: LHV
Eksperdi sõnul kaalutakse täna väga põhjalikult kodu soetamisega kaasnevaid kohustusi, planeeritakse oma rahaasju ning võrreldakse erinevate pankade pakkumisi. “Kui kodulaenu taotluste arv on pigem langustrendis, siis positiivse poole pealt näeme me suurenenud huvi A-energiaklassi varade vastu. Ajal, mil sama suure korteri kulud erinevates hoonetes võivad erineda mitmeid kordi, on inimesed hakanud üha enam vaatama parema energiatõhususega elamute poole, mille kulud on madalamad. Kui esimeses kvartalis oli meie rohelise kodulaenu osakaal 12 protsenti, siis teises kvartalis tõusis see juba 16 protsendini ning me näeme selles valdkonnas mõõdukat kasvu,” märkis Vatsel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele