Valikuvabadus kõlab hästi. See, et inimesel on võimalusi ja valikuid rohkem kui üks, annab alust uskuda, et inimese elu muutub lihtsamaks ja paremaks. Või kas see tegelikult ka nii on?

- Nelli Janson, LHV investorkogukonna juht
- Foto: Eiko Kink
Meie argipäev on täis otsuseid alates sellest, mida süüa, kuni selleni välja, milline telefon või diivan osta. See kõik tähendab pidevat kaalumist, võrdlemist ja otsustamist, millega me koormame oma aju ning tekitame otsustusväsimust. Psühholoogide sõnul ei too kergendust ka see, kui otsus lõpuks tehtud saab, sest siis hakatakse oma otsuses kahtlema ning tekib hirm, et tehti vale valik, mis omakorda tekitab inimestes stressi.
Kui eelnevalt toodud näidete puhul on valikute tegemine pea vältimatu, siis täpselt samasuguste dilemmade ees seisame ka siis, kui on tekkinud mõte alustada investeerimisega. Tänapäeval on investeerimiseks võimalusi väga palju, mis tahes-tahtmata toovad need endaga kaasa lõpmatult küsimusi. Kuhu investeerida? Millist teenusepakkujat valida? Kas aktsiad või võlakirjad? Või hoopis fondid? Ja iga uue vastusega kasvab sellele nagu muinasjutulohele veel viis uut pead asemele, sest kui valin näiteks aktsiad, siis millise riigi ja mis sektori? Kui investeerimishuviline selleks hetkeks veel alla pole andnud, siis on vaja ka sadade, kui mitte tuhandete aktsiate seast sobivad välja valida. Paraku jääb enamik inimesi juba üsna oma investoriteekonna alguses toppama ning lööb käega just seetõttu, et valikuid on lihtsalt liiga palju.
Kuidas siis vähendada enda jaoks otsusväsimust ja teha investeerimisega alustamine enda jaoks võimalikult sujuvaks? Kindlasti tasub siiski esimese pingutusena läbi lugeda mõni ülevaatlik raamat. See annab ette suurema pildi ning võimaldab esimese sammuna alustada lihtsamatest instrumentidest ja muuta investeerimine enda jaoks võimalikult passiivseks ja automaatseks. Üheks heaks võimaluseks on investeerimistooted, mis võimaldavad investeerida laiapõhjalistesse fondidesse, ja nii saabki endale taustaks seadistada automaatse investeerimise, kus pole vaja rohkem pead murda ja valikuid teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi investori Per H Börjessoni raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ on üks neist teostest, mida saab kasutada teejuhina investeerimismaailmas. Kuigi palju näiteid on toodud Rootsi põhjal, on vaatamata sellele võimalik saada mitmeid ideid, milline väärtpaber või fond on eri elutsüklis sobivaim valik. Autor annab hea ülevaate, kuidas erinevad fondid on üles ehitatud ning millele nende valikul tähelepanu pöörata. See on praktiline juhend kõigile, kes soovivad oma rahaasjad kontrolli alla saada ja tulevikku kindlustada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.