Autor: Villu Zirnask • 30. november 2023

Ainet on teravaks debatiks.

Riigikontrolör Janar Holm ütles septembris riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruannet kommenteerides, et aastast aastasse tehtavad auditiintervjuud viitavad, et nn tegevuspõhist eelarvestamist võetakse ministeeriumides siiski jätkuvalt kui projekti, mida on vaja rahandusministeeriumi nõudel teha, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata – päriselu käib teiste formaatide põhjal.

„Tänasel tegevuspõhiseks nimetataval eelarvel ja selle täitmise infol ei ole tarbijaid. Paraku ei takista see tegelikkust eirates dokumendist dokumenti näidata uuele eelarveformaadile üleminekut kui edulugu, mis vajab ainult natuke kohendamist või uusi infosüsteeme. Ma ei ütle kindlasti seda, et tegevuspõhise eelarvestamise idealistlikud eesmärgid on põhjani valed. Me lihtsalt ei suuda seda reaalselt rakendada, see eeldaks täiesti teistsugust juhtimist ja mõtlemist. Reaalsuses pöörleb maailm teistmoodi. Ka minu vestlused Riigikogu liikmetega ei viita just kuigi suurele nõudmisele selle nn tegevuspõhise eelarve järele parlamendis. Muide, ka valitsus ei lähtu oma rahastusotsuseid tehes tegevuspõhisest eelarvepildist, vaid tegutseb praktilisemas maailmas. Pidev metoodika täiustamine ja infosüsteemide ehitamine siin ei aita – kui asi on kasutamiseks kõlbmatu, siis ta on kõlbmatu ja kõik.“

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu vastas Holmile ministeeriumi blogis teravalt:

„Riigikontroll on alati olnud heaks kriitiliseks partneriks kitsaskohtade tuvastamisel, kuid antud juhul on sõnumid vastuolulised ja kohati isegi eksitavad. Rahandusministeeriumi poolt julgeks öelda, et kuigi eesmärgid on idealistlikud, on nad siiski ainuõiged. Kes meist ei sooviks, et riigi raha on kasutatud tulemuslikult ja tõhusalt.

Üldjuhul on probleem mitte selles, kui sihid kõrgele ja pihta ei saa, vaid selles, kui sihid madalale ja tabad. Avaliku sektori tulemusjuhtimise arendamine ja riigi tõhusamaks muutmine vajab toetust ja ühist pingutust. Selle devalveerimine eksitavate väidete, abstraktsete üldistuste ja must-valgete lahendustega viib meid suurematest eesmärkidest kaugemale, paneb asjaosalised kaitseasendisse ja fookus hajub. Keerukusi ja leevendamist vajavaid nõrkusi sisaldab tegevuspõhine eelarvestamine loomulikult piisavalt. Samas, illusiooni loomine lihtsatest ja edukatest lahendustest stiilis “tehke eelarve arusaadavaks”, rahvusvaheliste parima praktika eiramine ja avaliku sektori väärtusloomet toetava süsteemi stigmatiseerimine, ei aita meid kahjuks edasi. Töö eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse suurendamisega ning hea tasakaalu leidmisega muidugi jätkub.“

Lisaks Holmile ja Kirsipuule osalevad debatis Aivar Sõerd ning Marika Tuusis.

Marika Tuusis on eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja haridus- ja teadusministeeriumis, mis läks tegevuspõhisele eelarvele üle pilootprojektina 2016. aastal esimese ministeeriumina (kogu riik alles 2020). Tuusis asus HTMis tööle 2018. aastal, enne seda töötas ta rahandusministeeriumis riigieelarve osakonna juhataja asetäitjana, olles riigi eelarve protsessi juht.

Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) on üks tugevamaid riigieelarve tundjaid riigikogus. Aastatel 2005-2007 oli ta rahandusminister, 1999 – 2003 maksuameti peadirektor, 1996 – 1999 maksuameti peadirektori asetäitja, 1993 – 1996 rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja.

Kõige soodsama pileti Pärnu Finantskonverentsile saab siis, kui osta pilet SIIT ära juba novembris, kasutades 30. novembrini kehtivat sooduskoodi PFK24 (hind on sel juhul 679 eurot).