Rahandusminister saatis valitsusse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi liikluskindlustuse direktiivi muudatused, et tagada kahjukannatanute parem kaitse. Muu hulgas võetakse kasutusele üleeuroopaline kahjuajaloo vorm.
Muu hulgas hakkab muudatuste raames kehtima ELi-ülene kahjuajaloo vorm.
Foto: Andres Haabu
Liikluskindlustuse süsteem on nii meil kui mujal Euroopas üldiselt hästi toiminud ja suuri muutusi direktiiv kaasa ei too. Liikluskindlustus on kohustuslik – see kaitseb nii õnnetuses kannatanut kui õnnetuse põhjustanut.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?