Septembris hindasid ettevõtjad valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele valdavalt negatiivselt. Hinnang oli madalaim alates 2015. aasta detsembrist, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi väljaande Konjunktuur oktoobrinumbrist, mille avaldamine seoses instituudi ja valitsuse tüliga viibis.

- Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele (% küsitletud ettevõtetest)
- Foto: Eesti Konjunktuuriinstituut
EKI on alates 2015. aasta detsembrist küsinud igas kvartalis ettevõtete juhtidelt hinnangut valitsuse tegevuse mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele: „Milline on teie hinnangul valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele?“ Juhtidel paluti valida üks etteantud kolmest vastusvariandist (positiivne, neutraalne, negatiivne) ning põhjendada oma hinnangut.
2024. aasta septembris vastas küsimusele 544 juhti EKI äribaromeetri valimist (kokku 1400 juhti). 72% vastanutest hindas valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivselt, 27% andis neutraalse ja 1% positiivse hinnangu (juunis vastavalt 62%, 36% ja 2%).
Septembris antud hinnangud on negatiivseimad alates 2015. aasta detsembrist, need on halvemad kui aasta tagasi, I ja II kvartalis ning jäävad tunduvalt alla pikaajalisele keskmisele.
Septembris olid kõigi sektorite ettevõtete juhtide hinnangud valdavalt negatiivsed (alates 63% kuni 74%-ni) ja need halvenesid märgatavalt võrreldes juunikuuga kõigis sektorites, v.a ehituses.
Enim väljendasid rahulolematust tööstus- ja kaubandusettevõtete juhid (mõlemas 74% sektori juhtidest, saldo −74), teenindusettevõtete juhid (71%, saldo −70) ning kõige tagasihoidlikumalt ehitusettevõtete juhid (63% sektori juhtidest, saldo −61). Positiivsete hinnangute osakaal kõikus sektoriti 0%-st (teenindus) kuni 1%-ni (ehitus, kaubandus, tööstus).
Neutraalse hinnangu põhjendused
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eilne uudis konjunktuuriinstituudi majandusraporti avalikustamise kohta viitab ebameeldivale tendentsile. Nimelt valmis raport juba oktoobri alguses, aga ajakirjanduse väitel pidurdas majandusministeerium selle avalikustamist. Kas me tõesti hakkame jõudma riiki, kus pressikonverents korraldatakse ainult siis, kui on teada anda häid uudiseid?
Ettevõttete juhid hindavad praegu Kaja Kallase kolmandat valitsust (2023-) enam-vähem sama halvaks kui Jüri Ratase esimest valitsust (2016-2019), näitab alates 2015. aastast läbi viidav konjunktuuriinstituudi kvartaalne küsitlus.
Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks koguni 49 protsenti, mis on tööandjate majandusspidomeetri läbi aegade hävitavaim hinnang, teatas tööandjate keskliit pressiteates.
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.