1. detsembril jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka maastikusõidukitele, näiteks mootorsaanidele ja maastikusõidukina registreeritud ATV-dele. Maastikusõidukil peab olema liikluskindlustus ainult sel perioodil, kui seda kasutatakse.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tuleb üldjuhul maastikusõiduk liiklusregistris registreerida.
„Kui maastikusõidukit kasutatakse transpordivahendina, siis sel peab olema liikluskindlustus sõltumata sellest, kas sõidetakse teel, maastikul või metsas. Alates detsembrist hüvitab liikluskindlustus ka maastikul juhtunud õnnetuse kahju. Näiteks kui kaks lumesaani kokku põrkavad või kaasreisija saab viga, siis hüvitab õnnetuse põhjustaja liikluskindlustus kannatanule kahju ja kahju tekitaja ei pea seda ise kinni maksma“ ütles Potsepp. „Kui kahju põhjustatakse kindlustuseta maastikusõidukiga, siis LKF hüvitab kannatanule kahju, aga nõuab selle kahju põhjustajalt tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate tormid on kaasa toonud suurenenud tormikahjudega seotud kindlustusjuhtumite hulga. Kuidas end võimalike kahjude eest kaitsta?
15. juulist jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt garanteerib Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) liikluskindlustuse hüvitisi kannatanutele juhul, kui maksejõuetuks muutub Eestis registreeritud kindlustusandja.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?