Novembris langes arvepettuste ohvriks neli Eesti ettevõtet
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub, et neli ettevõtet kaotas novembris arvepettuste tagajärjel kokku ligi 300 000 eurot ning üht hambaravikliinikut tabas lunavararünnak.
Märkimisväärsetest küberintsidentidest toob kuuülevaade välja 1. novembril üht hambaravikliinikut tabanud lunavararünnaku, mille käigus krüpteeriti serveris olnud andmed – peamiselt röntgenpildid. Kliinikul polnud toimivat varukoopiat, mistõttu andmeid taastada ei olnud võimalik. Rünnak sai alguse avatud kaugtöölaua (RDP) ühendusest, mille parool oli liiga lihtne. Selle juhtumi valguses soovitab RIA vaadata üle veebi kaudu kättesaadavad teenused ja paroolipoliitika.
Järgmise aasta juulist jõustuv raamatupidamise seaduse muudatus nügib ettevõtjaid senisest enam e-arveid kasutama. See aitab kaasa ka järjest sagenevate finantspettuste kasvu vähenemisele ja ettevõtluse efektiivsemaks muutmisele.
Võrreldes paari aasta taguse ajaga on olukord finantspettuste vallas praegu hoopis teine – vähem efektiivsetesse petuskeemidesse hakatud punuma uuendusi. Kui erinevad skeemid pidevalt laienevad ja täienevad, siis kahjuks inimeste teadlikkus nendega koos ei kasva.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?