Elektri @#$%&*! hind. Millest see sõltub ja kuidas seda alla tuua?
Eesti tehnoloogiaettevõte Gridraven, kelle süsteem optimeerib ülekandeliine, kasutades selleks masinõppe põhist ilmastikumudelit, kutsus hiljuti kokku Eesti energeetikamaastiku eksperdid, et rääkida Eesti elektrihinna tulevikust.
Arutelus osalesid Marko Allikson, Timo Tatar, Ivo Palu ja Andres Maasing. Arutelu modereeris Gridraveni tegevjuht Georg Rute.
Energiakaupleja Baltic Energy Partnersi juht Marko Allikson rõhutas, et kiireid lahendusi elektri tootmiskulude vähendamiseks ei ole. Tarbijatele saaks elektrihinda kiiresti alandada vaid otsese sekkumise läbi, kompenseerides kulusid muude vahenditega, kuid seeläbi kaoks signaal investeeringuteks paindlikkusse ja salvestusse. Allikson lisas, et tugevam võrguühendus Eesti ja Soome vahel võiks aidata Eestis hinda langetada ning püstitas küsimuse, kas Estlink 3 võiks valmida varem kui praegu planeeritud aasta 2035.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.
10.-11. aprillil toimuva 27. Pärnu Finantskonverentsi pealkiri on „Murrame läbi! Finantsjuhtide aeg“. Konverentsi fookuses on küsimus, mida finantsjuhid ja finantsjuhtimine saab teha, et ettevõtetele – ja üldse Eesti majandusele – tagasi anda konkurentsivõime ning varasem sära.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.