5. veebruaril toimus Norra riigivõlakirjade emissioon, mille eesmärk oli kaasata raha kümneks aastaks. Emissioon oli edukas, kui investorite huvi kujunes 90 miljardi kroonini. Turuosalistele jaotati 22 miljardit, mis viitab enam kui neljakordsele ülemärkimisele.

- SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur
Algsete suuniste kohaselt oli plaan kaasata raha mid swap (MS) + 2 baaspunkti tasemelt, kuid suure huvi tõttu langetati intressi MS tasemele.
NOK´i 10 aasta mid swap tase jääb hetkeseisuga 3,825% juurde, seega kujunes Norra riigivõlakirjade intress samuti 3,8% juurde. Eesti 10 aastased riigivõlakirjad kauplevad hetkel aga 3,15% juures, mis tähendab, et Norra sai eile justkui kallimalt laenu, kui võiks Eesti riik praegu saada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teisipäeval toimus Leedu riigivõlakirjade oksjon, mille käigus sooviti kaasata raha nii 5 kui ka 15 aasta pikkuste võlakirjadega.
7. jaanuaril toimus Ungari riigivõlakirjade emissioon, mille käigus kaasati raha kümneks ja 15ks aastaks. Raha kaasamine kujunes vägagi edukaks, kui võlakirjade vastu tundis huvi enam kui 10 miljardit eurot.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.