Möödunud nädalal toimus Bulgaaria riigivõlakirjade emissioon, mille käigus soovis Balkani riik kaasata kapitali nii 10- kui ka 20-aasta pikkuste võlakirjadega. Kuna Bulgaaria on madalaima võlakoormaga riik Euroopas – riigivõla suhe SKTsse 24,6% –, siis on tema raha kaasamised pigem haruldased ja investorite seas populaarsed.

- Bulgaaria rahandusminister Temenuzhka Petkova .
Kui algselt sooviti kapitali kaasata kümneks aastaks mid-swap + 135 baaspunkti ja kahekümneks aastaks MS + 185bps tasemelt, siis suure ülemärkimise tulemusel langetati mõlema võlakirja poolt pakutavat tootlust 0,4 protsendipunkti võrra. Kapitali hinnaks kujunes seega vastavalt 3,637% ja 4,362%.
Investoritele pakkus enam huvi kümneaastase tähtajaga võlakiri, mida sooviti soetada 8,3 miljardi eest. Pikema võlakirja vastu ulatus huvi 5,5 miljardi euroni. Investorite soove võeti arvesse ja sellest lähtuvalt emiteeriti kümne aasta pikkust võlakirja rohkem kui 20-aastast (vastavalt 2,0 ja 1,2 miljardi euro eest).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta on pakkunud globaalsetel aktsiaturgudel üsna tavatu pildi, mis erineb viimasest kümnendist, kus USA tehnoloogiaettevõtted domineerisid ja vedasid maailma aktsiaturge.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.