Kõigile riigi äriühingutele pole ülepeakaela tegutsedes vajalik kehtestada omaniku ootuste dokumentides või muudes suunistes kliimaeesmärke, rõhutab riigikontroll värskes analüüsis.

- Kasvuhoonegaaside heite vähendamisele seatud eesmärkide saavutamist piiravad tegurid Eesti riigiettevõtetes.
- Foto: Riigikontroll
Lisaks märgib riigikontroll, et olukorras, kus riik on asunud otsima teid, kuidas võimalikult ratsionaalselt – ühiskonnale ning majandusele jõukohaselt – tulla toime varem poliitilisel tasandil seatud ambitsiooniga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ei tohiks jääda erasektori ettevõtetele tunnet, et riik eeldab neilt eesmärgi suunas liikumisel enamat, kui riigile endale kuuluvatelt ettevõtetelt.
Kas riik on äriühingute omanikuna keskkonnajalajälje vähendamise teema piisavalt läbi mõelnud? Selgus, et nii see  pigem pole.
Kui ülevaate koostamise käigus uuris riigikontroll, kas riik on äriühingute omanikuna keskkonnajalajälje vähendamise teema piisavalt läbi mõelnud, siis selgus, et nii see viie ministeeriumi ja 19 ettevõtte auditeerimise tulemuste põhjal pigem pole. 
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahandusministeerium avaldas sel nädalal omaniku ehk riigi uued ootused Eesti Energiale. On igati tore nõue, et riigiettevõtete omanik peab oma ootused sõnastama ja avaldama ning vähemalt kord kolme aasta jooksul ajakohastama. Eesti Energiale seatud ootuste näitel paistab paraku, et omanik täidab seda nõuet formaalselt ja pealiskaudselt.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.