Eesti Panga värske prognoos lubab teistega võrreldes tublisti kiiremat majanduskasvu

Eesti majandus kasvab sel aastal aeglaselt ja suuremat majanduskasvu on oodata järgmisel aastal, näitab OP Panga majandusolukorra analüüs. Investeeringud, tarbimise kasv ja mahukam tootmine aitavad majandusel hoogu koguda, samal ajal kui inflatsioon stabiliseerub.

Tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis, nendib SEB Eesti värskes majandusprognoosis. Seda on põhjustanud tõusvad maksud, valitsev (geo)poliitiline ebakindlus ja mis peamine – jätkuv inflatsioon. Kuigi euroalal on inflatsioon enamjaolt normaliseerinud, on Eesti erand.

Eesti majanduse elavnemine on Swedbanki hinnangul olnud sel aastal oodatust aeglasem, kuid järgmiseks aastaks prognoosib pank siiski majapidamiste ostujõu paranemist. Majapidamiste maksukoormus ja intressimäärad langevad ning aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitikal on aga eeldatavasti mõõdukalt negatiivne mõju Eesti ekspordile.

Kuigi tänavu teises kvartalis andsid majandusnäitajad mõningaid positiivseid signaale, ei saa veel rääkida laiapõhjalisest kasvust, leiab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla panga sügisprognoosis. Tänavu oodatav 1% majanduskasv jääb alla meie potentsiaalile, kuid on ka märke, mis loovad eeldusi mõnevõrra suurema kasvu taastumiseks.

Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.