EIS paneb toetuste jagamise asemel rõhu arengu finantseerimisele. 75 protsenti fookusklientidele

„Avaliku sektori roll on suunata ressursid sinna, kus mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele on suurim. EIS liigub teadlikult arengu finantseerija rolli suunas - suurendame laenude ja käenduste mahtu, vähendame otsetoetuste osakaalu ning fokusseerime ettevõtetele, kelle kasv loob Eestile kõige rohkem lisandväärtust ja eksporti," ütles EISi juhatuse esimees Ursel Velve.

Järgmisel kolmel aastal aitab EIS Eesti majanduse arengule kaasa neljas suunas: teadus- ja arendustegevus, eksport, investeeringud ning elamumajandus.

Teadus- ja arendustegevuse vallas võimendatakse kõrge riskiga investeeringuid ning kiirendatakse idu- ja süvatehnoloogiaettevõtete kasvu.

Ekspordi arendamisel keskendutakse sihtturgude mitmekesistamisele, Eesti rahvusvahelise maine tugevdamisele ning ettevõtete toetamisele välispartnerite otsingul ja võrgustike loomisel.

Investeeringute suunal toetab EIS nii ettevõtete jätkuinvesteeringuid kui ka välisinvestorite tootmis- ja arendusüksuste rajamist Eestisse, seades fookuse teadus- ja arendusmahukatele investeeringutele.

Elamumajanduses keskendutakse eluasemete kättesaadavuse ja energiatõhususe parandamisele ning renoveerimistehnoloogiate arendamisele, et kasvatada ka ehitussektori ekspordivõimekust.

EISi eelisvaldkonnad, kus uute tegevussuundade raames nähakse suurimat ekspordivõimekuse kasvu, lähtuvad riiklikust teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavast (TAIE). Need on kohalike ressursside väärindamine, tervisetehnoloogiad, digitehnoloogiad, kaitsetööstus ja kestlikud energialahendused.

Ursel Velve rõhutas, et praegused teenused viiakse lõpule, kuid edaspidi tehakse muudatusi, mis on suunatud kattuvuste vältimisele, teenuste kvaliteedi parandamisele ja suurima mõju saavutamisele. Velve sõnul on oluline, et oskame hinnata, kui palju toob iga riigi investeeritud euro kasvavat lisandväärtust ja eksporti.

EISi juhi sõnul saab EISi kliendisuhete alustalaks ühe ukse poliitika, mis tähendab, et ettevõtjal ei ole EISiga suhtlemiseks vaja mitme erineva kontaktisiku abi ega pea riigile samu andmeid mitmesse eri kohta sisestama.