
- Kuid kas rikkamad riigid ikka on vähem korrumpeerunud kui vaesemad, nagu näitab Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks?
- Foto: Transparency International
Komisjon seadis kahtluse alla SKT kui arengumõõdiku ülimuslikkuse. Kuid sama tähelepanek kehtib ka korruptsiooni kohta, mis tavaliselt – ja eksitavalt – taandatakse ühemõõtmeliseks probleemiks.
Ülemaailmsed korruptsiooniindeksid, sealhulgas
Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks (CPI) ja
Maailmapanga korruptsioonikontrolli indeks, annavad riikidele ühe hinde. Need mõõdikud näitavad järjekindlalt, et rikkad riigid on "väga puhtad", samas kui vaesed riigid on "väga korrumpeerunud".
Näiteks 2023. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi on Ühendkuningriik (skooriga 71) maailmas 20. kõige vähem korrumpeerunud riik, mis on palju puhtam kui Hiina (42) ja Brasiilia (36). [Eesti skooriga 76 on maailmas 12. kõige vähem korrumpeerunud riik.] Enamik korruptsioonitajumise indeksi kasutajaid tõlgendavad neid arve kui fakti.
Kuid kas rikkamad riigid on tõesti vähem korrumpeerunud kui vaesemad? Ühemõõtmelised mõõdikud, nagu CPI, varjavad tõsiasja, et kvalitatiivselt erinevaid korruptsioonitüüpe ei saa taandada ühele arvule. Need mõõdikud alamõõdavad süstemaatiliselt ka seda, mida ma nimetan "rikaste korruptsiooniks" – korruptsiooni, mis kipub olema legaliseeritud, institutsionaliseeritud ja mitmemõtteliselt ebaeetiline – vastandina "vaeste korruptsioonile".
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.