Eesti majandus on viimastel aastatel liikunud aeglases kasvufaasis. Kui 2020.–2021. aasta kokkuvõttes olime majanduskasvult Euroopa tipus, siis kolmel järgmisel aastal oleme langenud pingerea lõppu.

- Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juht Urmas Simson
- Foto: Swedbank
Oma rolli on mänginud ka see, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite Rootsi, Soome ja Saksamaa majanduskasv on olnud nõrk, sealjuures kaks viimast on viimase viie aasta kasvude võrdluses meist isegi tagapool. Kui meie peamiste kaubanduspartnerite kasv jääb väikeseks, siis muudab see kiire kasvu saavutamise ebareaalseks ka lähiaastatel. Ettevõtete eksporti on keeruline kasvatada, kui kliendid ei kavatse rohkem osta.
Madala majanduskasvu kõrval on ka inflatsioon Eestis püsinud Euroopa keskmisest kõrgem, markeerides ebameeldivat kombinatsiooni kasvanud tööpuudusest (aeglasest majanduskasvust) ja tuntavast inflatsioonist – teisisõnu stagflatsiooni.
2026. aasta maksuleevendused on mõistlikud, et vältida sellises keskkonnas kulude jätkuvat kasvu kiirema tempoga kui teistes riikides.
Tänavu se aasta kaheksa kuu jooksul on tarbijahinnaindeks tõusnud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,9%. Kui 2022. aasta suveni oli hinnatõusu peamine allikas koroonakriisi lahendusena tekkinud rahapakkumise kiire kasv, siis viimase kolme aasta jooksul on rahapakkumise kasvutempo seiskunud. Inflatsiooniline keskkond ei ole siiski kadunud, kuid selle põhjuseks on nüüd olnud maksutõusud, tollid ja muud tarneahelatega seotud häired. 2026. aasta maksuleevendused on mõistlikud, et vältida sellises keskkonnas kulude jätkuvat kasvu kiirema tempoga kui teistes riikides.
Inflatsioonil ja maksupoliitikal on olnud mõju ka tööturule, kuid pärast mõned aastad tagasi toimunud mõningast kasvu on tööpuuduse määr viimasel ajal püsinud stabiilne. Hõivatuid on ligi 700 000 ning tööpuuduse määr jääb alla 8%. Kuigi töötute arv on mõnevõrra kasvanud, siis on kasvanud ka tööhõive, sest tööjõuks loetavate inimeste arv on praegu 50 000 inimese võrra suurem kui neli aastat tagasi.
Seejuures tuleb aga tähele panna, et makronäitajad ei peegelda alati inimeste igapäevaelu. Riigi majanduse taset näitab kõige paremini nende inimeste elujärg, kelle sissetulekud on kõige madalamad. Siiani on palgakasv aidanud leibkondadel hakkama saada, kuid hinnatõusud ja maksukoormuse suurenemine on andnud nende toimetulekule hoobi. Keskmiste näitajate taga on ilmselgelt väga erinevas positsioonis leibkondi. Mingi osa raskemas seisus leibkondadest on selles olukorras kindlasti ka objektiivsetel põhjustel. Kõrge inflatsiooni keskkonnas oli emotsiooni pealt lihtne teha otsuseid, mis pikas perspektiivis ei pruukinud õiged olla.
Selline keeruline keskkond ei olnud aga ainult Eestis, vaid maailmas laiemalt. Kui lugeda uudiseid mujalt maailmast, siis probleemid on igal pool üsna sarnased. Hinnad liikusid palju kõrgemale ja nüüd, rahapakkumise kasvu raugemise järel, jääb mulje, et hinnad on tõusnud rohkem kui palgad. See ei pruugi alati päriselt nii olla ning inimeste tarbimise struktuur ongi erinev, kuid tarbija kindlustunne on majanduskasvu seisukohalt oluline. See kindlustunne on surve all paljudes riikides.
Võlakoormus - justkui kasutamata maavara
Avaliku sektori võlakoormus on Euroopa Liidus keskmiselt 82% SKP- st. Eestis on seeüks madalamaid ning jääb sarnasele tasemele Bulgaaria, Luksemburgi ja Rootsiga. See on meie tugevus, justkui kasutamata maavara.
Viimasel ajal on riigieelarve defitsiidist ja selle taseme jätkusuutlikkusest palju räägitud nii Euroopas kui ka USA-s. Prantsusmaal on riigieelarve defitsiit 6% SKP-st ehk ligi 200 miljardit eurot aastas ning võlakoormus 3,3 triljonit eurot. Kui üle 10 aasta tagasi oli n-ö Kreeka võlakriis, siis oli Prantsusmaa võlakoormus 300–400 miljardit eurot. Peaministrid vahetuvad, kärpekatseid tehakse, aga keeruline on kokkuleppele jõuda isegi väikestes kärbetes (200 miljardi asemel 150 miljardit eurot aastas). Defitsiidi taga on pensioni- ja tervishoiukulude kasv, mis moodustavad järjest suurema osa suurriikide eelarvest.
Eestis on pensionite osakaal SKP-st ligikaudu 7,4%, samas kui Itaalias, Prantsusmaal ja Kreekas küündib see 15% juurde.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) septembrikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Ettevõtjate ja veelgi enam tarbijate kindlustunne on aga jätkuvalt nõrk ning ettevõtjate rahulolematus valitsusega hakkas taas kasvama.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.