• OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,47
  • OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,47
  • 29.08.25, 11:23

Oja: majandus taastub, aga kiiret tagasipõrget pole oodata

Statistikaameti andmetel kasvas SKP teises kvartalis aastaga 0,9% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,6%. Lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja
  • Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja
  • Foto: Liis Treimann
Võrreldes esimese kvartaliga suurenes teises kvartalis nii era- kui ka valitsemissektori tarbimine. Eratarbimise kasvu taga oli vähemalt osaliselt juulikuus toimunud käibemaksu tõus, mille tõttu nägime kevadel mõnevõrra suuremat jaemüügi mahtu, sest osasid tooteid sooviti ilmselt soetada enne maksutõusu. Juulis aga jaemüük nõrgenes taas.
Investeeringud ja eksport vähenesid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga. Ekspordi languse taga oli tõenäoliselt kaubanduspiirangute kartusest tingitud ebakindlus. Investeeringute langus tulenes ehitusest, kuid selline hüplikkus kvartalite vahel on tavapärane.
Tegevusalade vaates andis majandusele teises kvartalis üsna suure tõuke energiasektor, mille tugev kasv ei paista aga välja energiatootmise mahust. Samas oleks võinud tööstustoodangu kasvu põhjal oodata töötleva tööstuse tugevamat tõusu. Suur mõju majanduskasvule tuli ka tootemaksudest, mida võib seostada tarbimisega enne käibemaksutõusu. Majandus kasvas neto-tootemaksude mõju arvestamata aastaga püsihinnas vaid 0,3%.
Teises kvartalis olid nii eksport kui ka eratarbimine suuremad kui aasta varem ja investeeringud olid laias laastus eelmise aasta tasemel.
Majandusnäitajate laiemat komplekti vaadates on majanduse olukord viimase aasta jooksul paranenud. Teises kvartalis olid nii eksport kui ka eratarbimine suuremad kui aasta varem ja investeeringud olid laias laastus eelmise aasta tasemel.

Seotud lood

Analüüsid
  • 29.08.25, 11:06
Eamets: andmed kinnitavad, et vinduv majanduse taastumine jätkub
Täna avaldas Statistikaamet massiivselt II kvartali andmeid erinevate valdkondade kohta. Eeldan, et pärast palgaskandaali on nüüd kõik kümme korda üle mõõdetud ja arvutatud enne avalikustamist. Mõned küsimused siiski jäävad õhku.
Analüüsid
  • 29.08.25, 10:33
Eesti ettevõtete käibed ja töötajate arv kasvavad, aga kasumlikkus väheneb
Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et võrreldes eelmise aasta esimese poolega on Eesti ettevõtete käibed ja töötajate arv kasvanud. Kui Eestis registreeritud ettevõtete mullune esimese poolaasta käive oli 56,2 miljardit eurot, siis nüüd on see pisut üle 58 miljardi euro. Kasv ligi 1,85 miljardit eurot ehk 3,3 protsenti.
Uudised
  • 26.08.25, 09:53
Pankur: ettevõtjate investeerimisjulgus on tõusnud, erandiks on energia tootmine
Eesti Panga laenustatistika kohaselt kasvas ettevõtetele antud laenude kogukäive tänavu esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes enam kui 40 protsenti. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul kinnitab see ja ettevõtjate tagasiside, et pärast pikka vindumist vaadatakse tulevikku optimistlikult ja investeerimisjulgus on tõusnud.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.25, 12:29
Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele