Läti riigile kuuluv energeetikakontsern Latvenergo viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus kaasati kohalikelt ja rahvusvahelistelt investoritelt 400 eurot. Sarnaselt teistele Baltikumi emissioonidele oli ka Läti suuruselt kolmanda ettevõtte vastu suur huvi: juba vähem kui kaks tundi peale emissiooni algust olid võlakirjad enam kui kolm korda üle märgitud.

- Latvenergo finantsjuht Guntars Baļčūns
- Foto: Latvenergo
Algselt välja hõigatud 300 miljoni euro suurune emissioon märgiti pea üheksa korda üle, koguhuvi ulatus 2, 6 miljardi euroni. Sellest tulenevalt suurendati emissiooni mahtu 400 miljoni euroni ning langetati ka pakutavate võlakirjade tootlust.
Kui algselt oli plaan raha kaasata mid-swap+170 baaspunkti tasemelt ehk ligikaudu 4, 1%- se tootlusega, siis suureülemärkimise tulemusel langetati pakutav tootlus 3, 6% ehk mid-swap+ 125 bps tasemele.
Viimati kaasas Latvenergo kapitaliturgudelt raha 2023. aasta jaanuaris. Siis saadi investoritelt viieks aastaks laenu mid-swap+190 baaspunkti tasemelt ja võlakirja tootluseks kujunes 4, 952%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud nädalal toimus Rootsi riigi võlakirjade emissioon, mille käigus kaasati raha kahe aasta pikkuste dollaris noteeritud võlakirjadega.
Eesti valitsus emiteeris 21. oktoobril 500 miljoni euro väärtuses võlakirju, mille lunastamistähtaeg on 2034. aasta jaanuaris. Võlakirjade tulususeks lõpptähtajani kujunes 3,181%.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.