Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Pankadevaheline konkurents hoiuste üle on aga suurenenud, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm keskpanga blogis.

- Eesti Panga ökonomist Mari Tamm
- Foto: Eesti Pank
Kuna Eesti pankade portfellis on laenud valdavalt ujuva intressimääraga, siis tõuseb või langeb nende pealt teenitav intressitulu vastavalt sellele, kuidas liiguvad rahaturu intressimäärad. Eestis on üle 90% ettevõtete ja majapidamiste laenudest ujuva intressimääraga, mis on euroala riikide hulgas üks kõrgemaid. Euroalal välja antud ettevõtete ja majapidamiste uutest laenudest on ligikaudu 65% selliseid, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks kui aasta. Vaid veidi alla veerandi eluasemelaenudest on euroalal sellised, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks perioodiks kui aasta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
6% intressimäär ja kord kvartalis väljamaksed: märkida saab 17. juunini
Silmatervishoiu ettevõte OC VISION, mis omab Baltimaade suurimat prille, kontaktläätsesid ja muid nägemistervishoiu tarvikuid müüvat kaupluste võrgustikku ning Eestiski tegutsevat e-poodi Dr. Lensor, käivitas avaliku võlakirjaemissiooni. 6% aastase intressimääraga võlakirjade emissiooniga kaasatakse vahendeid tervishoiuteenuste laiendatud kättesaadavuse, uuenduslike toodete ja regionaalse kasvu toetamiseks.