Eesti Panga president: leidub piisavalt ka tuleviku suhtes optimismi sisendavaid näitajaid

Võib öelda, et Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärk on sisuliselt saavutatud. Maikuine hinnatõus euroalal oli 1,9% ning hinnatõusu kiirenemist ei ole ette näha ka lähemas tulevikus. Inflatsiooni raugemisele viimastel kuudel on kaasa aidanud naftahinna langus ja euro tugevnemine. Samuti on oodatav majanduskasv järgmisel paaril aastal tõenäoliselt üsna mõõdukas, mis tähendab, et majanduskeskkonna kuumenemisega kaasnevat võimalikku survet hinnatõusuks liialt karta pole põhjust. Ettevaates on siiski tähtis, et ka euroala sisemaine hinnasurve jätkaks vähenemist, sest näiteks teenuste hinnad kasvasid jätkuvalt üle 3%.

Euroalal tervikuna ulatus esimese kvartali majanduskasv aastavõrdluses 1,2%ni ning kujunes seega kiiremaks, kui Euroopa Keskpank ja teised prognoosijad keskmiselt ootasid. Sellest ei saa aga liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuna tõsisemad pinged rahvusvahelises kaubanduses lahvatasid teatavasti aprilli alguses. Lisaks suurendasid mitmed ettevõtted nii Euroopas kui ka USAs tõenäoliselt kõrgemate tollimaksude ootuses aasta esimestel kuudel oma varusid ning see andis esimese kvartali kasvule lisahoogu.

Täiendavad USA tollimaksud oma kaubanduspartneritele ja samuti teadmatus, milliseks rahvusvahelise kaubanduse reeglid lähiaastatel kujunevad on peamine põhjus, miks Euroopa Keskpank hindas oma värskes majandusprognoosis nõrgemaks nii globaalse majanduskasvu kui ka euroala ekspordi väljavaate. Euroala majandus on siiski mõõduka taastumise kursil ja selleks aastaks oodatav 0,9% suurune majanduskasv eeldatavasti järgmisel kahel aastal pisut kiireneb.

Mille arvelt Euroopa Keskpank majanduse kosumise ruumi näeb? Eriti nüüd, mil ekspordi väljavaade on seoses kaubandussõjaga muutunud keerulisemaks, jääb kasvu toetama tarbimiskulutuste suurenemine. Selle eeldamine on loogiline tänu inimeste sissetulekute jätkuvale kasvule. Samal ajal on juba näha ka märke tugevnenud optimismist tööstussektoris. See viitab võimalusele investeeringute kasvuks, kuna viimaste aastate keerulisemates majandusoludes on ettevõtete investeeringud olnud selgelt madalseisus.

Euroopa Keskpanga uut prognoosi kokku võttes paistab aga eelkõige silma ootus, et hinnatõus aeglustub. Tarbijahindade kasvutempo on võrreldes märtsiprognoosiga hinnatud 0,3% võrra aeglasemaks nii sel kui ka järgmisel aastal (inflatsiooniprognoos vastavalt 2,0% 2025. a. ja 1,6% 2026. a.). Peamised hinnatõusu pidurdavad tegurid on varasemalt oodatuga võrreldes madalamad energiahinnad ning euro tugevnenud kurss.

Majanduse käekäigu prognoosimine on alati üsna tänamatu töö. Erinevaid majandust mõjutavaid šokke ja üllatusi juhtub pidevalt ning eks majandusprognoosi eesmärk ongi kirjeldada tõenäolisi suundumusi parasjagu teada oleva informatsiooni pinnalt. Praegu on aga teadmatust, et mitte öelda segadust, tavapärasest veelgi rohkem. Väliskaubanduse panus euroala majandusse on äärmiselt tähtis ning ebaselgus kaubandussuhteid mõjutavate tollimaksude ja muude reeglite tuleviku suhtes teeb prognoosimise eriti keeruliseks.

Koos kõige tõenäolisemaks peetud majandusstsenaariumiga avaldas Euroopa Keskpank seekord ka kaks alternatiivset stsenaariumit, mis lähtuvad erinevatest võimalikest tulemustest kaubandusläbirääkimistel USAga. Positiivsema stsenaariumi järgi kaotaksid USA ja Euroopa Liit teineteise kaupadele kõik vastastikused tollimaksud. Negatiivse stsenaariumi järgi kehtestatakse Euroopa Liidu toodetele USA turul 20% tollimaks ning Euroopa Liit vastaks omalt poolt samaga. Kummalgi juhul ei oleks kirjeldatud eelduseid kasutades tagajärjeks liigkiire hinnatõus.

Aga kindlasti võib minna ka teisiti. Kõrged tollimaksud kujutavad endast raputust tarneahelatele ning kogemus näitab, et tõrked tarneahelates võivad kaupade hindu kergitada. Samuti olukorras, kus energiahinnad on kukkunud suhteliselt madalale on pigem tõenäoline, et järgmised üllatused energiaturult toovad taaskord kaasa pigem kõrgemad kui madalamad hinnad. Euroala majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule võib tulla täiendavat hoogu ka valitsuste kasvavatest kulutustest riigikaitsele ja täiendavatest taristuinvesteeringutest.

Nagu oleme Eesti Panga kommentaarides varemgi öelnud, võidab Eesti majandus tänu valdavalt ujuva intressimääraga laenulepingutele intressimäärade langusest vahetumalt kui enamik euroala riike. Samuti on mõistagi ka meie huvides euroala majanduse jõudmine võimalikult tugevatele alustele. Üldiselt on aga minu arvates tähelepanuväärne, et sõltumata kaubandusreegleid puudutavast ulatuslikust segadusest on euroala majandus üsna hästi vastu pidanud ning leidub piisavalt ka tuleviku suhtes optimismi sisendavaid näitajaid.