Eesti Panga president: leidub piisavalt ka tuleviku suhtes optimismi sisendavaid näitajaid

Võib öelda, et Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärk on sisuliselt saavutatud. Maikuine hinnatõus euroalal oli 1,9% ning hinnatõusu kiirenemist ei ole ette näha ka lähemas tulevikus. Inflatsiooni raugemisele viimastel kuudel on kaasa aidanud naftahinna langus ja euro tugevnemine. Samuti on oodatav majanduskasv järgmisel paaril aastal tõenäoliselt üsna mõõdukas, mis tähendab, et majanduskeskkonna kuumenemisega kaasnevat võimalikku survet hinnatõusuks liialt karta pole põhjust. Ettevaates on siiski tähtis, et ka euroala sisemaine hinnasurve jätkaks vähenemist, sest näiteks teenuste hinnad kasvasid jätkuvalt üle 3%.

Euroalal tervikuna ulatus esimese kvartali majanduskasv aastavõrdluses 1,2%ni ning kujunes seega kiiremaks, kui Euroopa Keskpank ja teised prognoosijad keskmiselt ootasid. Sellest ei saa aga liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuna tõsisemad pinged rahvusvahelises kaubanduses lahvatasid teatavasti aprilli alguses. Lisaks suurendasid mitmed ettevõtted nii Euroopas kui ka USAs tõenäoliselt kõrgemate tollimaksude ootuses aasta esimestel kuudel oma varusid ning see andis esimese kvartali kasvule lisahoogu.

Täiendavad USA tollimaksud oma kaubanduspartneritele ja samuti teadmatus, milliseks rahvusvahelise kaubanduse reeglid lähiaastatel kujunevad on peamine põhjus, miks Euroopa Keskpank hindas oma värskes majandusprognoosis nõrgemaks nii globaalse majanduskasvu kui ka euroala ekspordi väljavaate. Euroala majandus on siiski mõõduka taastumise kursil ja selleks aastaks oodatav 0,9% suurune majanduskasv eeldatavasti järgmisel kahel aastal pisut kiireneb.