Neljapäeval, 5, juunil on oodata Euroopa Keskpangalt uudiseid intressimäärade osas. Vaatame, milline on euroala seis enne nende teadaannet.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
- Foto: Andras Kralla
Vaatamata kaubanduspoliitilistele pingetele, on euroala majandus hästi vastu pidanud ja alates eelmise aasta teisest poolest on see isegi tasapisi paranenud. Samas ei ole kasv tugev ja käesoleva aasta esimese kvartali tõus 1,2% jäi alla pikaajalisele keskmisele. Samuti on risk, et kõrgemad tollimaksud võivad hakata euroala majanduskasvu tugevamalt pidurdama aasta teisel poolel. Muidugi sõltub see USA tollimaksudest ja sellest, kas ja kuidas Euroopa Liit nendele vastab. USA kaubanduspoliitikat peetakse üha suuremaks riskiks euroala majandusele, samas kui inflatsiooni nähakse üha väiksema ohuna.
Nõrk majanduskasv ja aeglustuv inflatsioon lubavad keskpangal intressimäärasid kärpida
Inflatsioon euroalal aeglustub. Nii nagu oodati, langes euroala inflatsioon mais alla keskpanga sihiks seatud 2% piiri – aastases võrdluses tõusid hinnad 1,9% ja kuises võrdluses jäid need samale tasemele.
Samuti on aeglustumas palgakasv, mis peaks vähendama survet hindade, eriti just teenuste hindade, kasvuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa on lõpuks ometi hakanud tegelema oma kahe ohuga – nõrga kaitsevõime ja aeglase majanduskasvuga. Euroopa peaks järgima Iisraeli eeskuju, kus sõjavägi on soodustanud nii kõrgtehnoloogilist innovatsiooni ja kui ka inimkapitali arengut. Kui konfliktioht Venemaaga süveneb, võib Euroopa Keskpangal olla vaja pakkuda riigikaitse rahastamisele omapoolset tuge.