Eesti riigieelarvega tehti ühel hetkel „revolutsioon“ ning eelarve kulupoolt hakati mingil põhjusel nimetama tegevuspõhiseks. Miks küll – tegevuspõhisusega pole sellel suurt midagi pistmist! Segaduse aste on aga tublisti suurenenud.
Tegevuspõhise eelarve alus peaks olema ART ( Aeg, Ressurss, Tegu) põhimõttel toimuv ressursside ja tegevuste kirjeldamine.
ART-põhimõtte kasutusele võtmiseks tuleb teha eeltööd. Tuleb muuta seadusi, kuid lisaks tuleb ette valmistada arvestuskeskkond. Tuleb luua riigile kuuluvate ressursside indekseeritud infosüsteem ja täita see ausalt kõigi riigile kuuluvate ressurssidega. Seda tuleks teha ministeeriumide ja riigiasutuste kaupa. Samuti tuleb luua tegevuste indekseeritud register. Mõlemat saab vajadusel täiendada. Riigi ressursside register saadakse alamorganisatsioonide registrite summeerimise tulemusena.
Riigi ressursside indekseeritud infosüsteem pole iseenesest midagi keerulist. Loomulikult kuulub sinna ka riigieelarvega eraldatav rahaline ressurss (mida menetleb Riigikogu), kuid lisaks rahale on riigi käsutuses palju muid ressursse – näiteks kinnisvara, seadmed ja muidugi inimesed. Kõiki neid tuleb arvestada tegevuspõhise eelarve menetlemisel ning riigijuhtimisel. Kogu arvestus toimub eurodes (töötajate arvestus samuti eurodes ), vastavalt vaadeldavale ajaperioodile (üldjuhul aasta). Indekseeritus peab tagama ressursside harmoniseerimise ehk ühe moodi kirjeldamise, mis võimaldab ressursse kirjeldada üleriigiliselt.
Et ART-põhimõtetele tuginev süsteem toimiks, peavad ka erinevate ministeeriumide tegevused olema harmoniseeritud (ehk valitavad registrist) ja seega võrreldavad. Selline registripõhine tegevuste kirjeldamine aitaks kogu riigi toimimist optimeerida ja vähendada dubleerimist.
Kuidas ART toimiks?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuluarvestussüsteemide juurutamise konsultant Rein Parelo hinnangul ei lisa vastses seaduseelnõus riigieelarve arusaadavuse parandamiseks pakutud täiendused eelarvele selgust. Parelo küsis avaliku teabe nõudega ministeeriumitelt nende tegevuspõhised kulumudelid ning esitas pärast nendesse süvenemist oma ettepanekud riigieelarve selguse suurendamiseks.
„2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist,“ lubab rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, kommenteerides ministeeriumi blogis riigieelarve seaduse muutmise eelnõu.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.