Ettevõtte müük on omaniku jaoks sageli elu üks olulisemaid ja emotsionaalsemaid otsuseid. Ostja seevastu ei maksa kunagi emotsionaalse väärtuse eest, vaid otsib ratsionaalselt hinnatud võimalust oma äri kasvatada. Tehinguni jõudmine ei tähenda aga pelgalt hinnas kokkuleppimist – see on pikk ja mitmetahuline protsess, mis kätkeb endas nii ootamatusi kui ka keerulisi valikuid.

- Ott Aava, Sass Karemäe ja Paavo Siimann.
- Foto: Andres Laanem
Seekordses saates räägime, kas praegu on pigem ostjate või müüjate turg ning millised tegurid seda mõjutavad. Arutleme, kuidas üldse ostja ja müüja teineteist leiavad, kui pikk ja keerukas on tehinguprotsess ning mis vahe on ettevõtte ja ärilise üksuse müügil. Juttu tuleb ka sellest, kuidas taustauuring ehk due diligence tegelikult välja näeb, millised „punased lipud“ võivad ostjat eemale peletada või müügihinda vähendada ning miks tekivad hinnakäärid, mida püütakse ületada.
Lisaks uurime, kuidas hoitakse protsessi käigus konfidentsiaalsust, millal ja miks kaasatakse tehingu- ja õigusnõustajaid ning kuidas tehinguid tavaliselt finantseeritakse. Kuuleme, millised riskid kipuvad ostjate ja müüjate poolt sageli alahinnatuks jääma.
Saatekülalised on PwC Eesti tehingute nõustamise valdkonna juht
Sass Karemäe ning
advokaadibüroo COBALT ühinemiste ja omandamiste valdkonna vandeadvokaat
Ott Aava. Saadet juhib
Paavo Siimann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tehinguturg on hetkel ostjate poolel, kuid ega müüjad ka papist poisid ei ole
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba mõni aasta tammub Eesti ettevõtete tehinguturg paigal, kuid investeerimisnõustajate ja advokaatide sõnul on õhus tunda kevade lõhna.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.