- OMX Baltic0,11%316,98
- OMX Riga−0,18%961,92
- OMX Tallinn−0,06%2 200,36
- OMX Vilnius0,58%1 492,89
- S&P 500−0,45%7 585,73
- DOW 30−0,63%52 093,11
- Nasdaq −0,78%25 981,57
- FTSE 1000,58%10 720,06
- Nikkei 2250,69%63 923
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,54
- OMX Baltic0,11%316,98
- OMX Riga−0,18%961,92
- OMX Tallinn−0,06%2 200,36
- OMX Vilnius0,58%1 492,89
- S&P 500−0,45%7 585,73
- DOW 30−0,63%52 093,11
- Nasdaq −0,78%25 981,57
- FTSE 1000,58%10 720,06
- Nikkei 2250,69%63 923
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,54
FINANTSUUDISED FOOKUSES | Eesti majandus rühib taas ülesmäge, kuid riigivõlg ja tehisaru sunnivad mänguplaani muutma
Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios.
Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna.
Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet.
Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat.
Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada.
Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormitöötajatest seda veebipõhiselt, sageli spetsialistina välismaistele klientidele. See loob Eestile uusi teenuste ekspordi võimalusi, kuid tõstatab samal ajal ravikindlustuse, sotsiaalse kaitse ja tulevase pensioni küsimused.
Saates räägiti veel inflatsiooni ja energiahindade väljavaatest, Euribori tõusust ning sellest, kui paindlikuks peaks muutuma Eesti tööturg.
Saadet juhib Paavo Siimann.
Seotud lood
"Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad selle aasta lõpuks. See peaks lubama majandusel järgmisel aastal paremini kasvada," võtavad Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja kokku panga värske majandusprognoosi.
Eesti majandust on aastaid saatnud vastuolu: palgad tõusid, käibed kasvasid, ent majanduse suurust mõõtvad SKP-numbrid olid äärmiselt nigelad. Hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud revisjon vähendab seda vastuolu, kinnitades nüüd, et majandusel on läinud juba mõnda aega paremini, kui näitasid senised SKP numbrid. Kahjuks ei peegeldu kõrgemad kasvunumbrid aga selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad.
Pangandus liigub kiiresti olukorda, kus klient võib kasutada panga teenuseid ilma pangaga otseselt suhtlemata. LHV tehnoloogiajuhi Mihkel Kasepuu hinnangul võib personaalsest suhtlusest inimesega kujuneda preemium-teenus, samal ajal kui igapäevapangandus muutub kliendi jaoks üha nähtamatumaks.
Lords LB Asset Management viib kuni 30. septembrini läbi Baltic Core Property Fundi fondiosakute avalikku pakkumist. Fond plaanib luua toimivatest ja üüritulu tootvatest A-klassi ärihoonetest koosneva portfelli ning selle esimene kavandatav ost on Vilniuse kesklinnas asuv ärikeskus Artery, mille täituvus on 98%. Mida tähendab fondiosak investorile, millised tegurid määravad selle väärtuse muutumise ja millest moodustub investeeringu tootlus?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
3
6
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele