majandus

Valitsuste edu ettevõtete päästmisel on väike majanduspoliitiline ime. Tavaliselt suureneb maksejõuetus majanduslanguse korral, kuid 2020. aastal vähenes maksejõuetus kõigis suuremates eurotsooni riikides, eriti Prantsusmaal 38%, Itaalias 32% ning Saksamaal ja Hispaanias 15%. Võib arvata, et valitsuste toetused hoiavad paljusid hapraid firmasid elus - kas me näeme seetõttu „rahu enne tormi“, kus nurga taga on maksejõuetuse laine?

E-kaubandusettevõtete põhiline kahju eelmise aasta koroonakriisi ajal seisnes teenimata jäänud kasumis, kirjutab Arnold Ojamäe tänavu TalTechis kaitstud magistritöös. Kasum jäi teenimata, sest ettevõtted ei suutnud vastata pandeemiast tingitud ootamatule nõudluse kasvule.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul tuleb järgmine aasta Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturu jaoks pigem hea – vaktsiin annab lootust üldiseks majanduse paranemiseks ning vähemalt pealinna korterite hindasid võib ees oodata isegi väike tõus.

Kõige hullemad ennustused majanduse kohta ei ole tõeks osutunud, aga see pole veel kõik. Nii saab kokku võtta "Finantsuudised fookuses" saates osalenud Luminori peaökonomist Tõnu Palmi ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja arutelu selle osa üle, kas on liiga vara kergendatult hingata ja hullem pauk läkski mööda.

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm prognoosib sel aastal 9protsendist majanduslangust. Tõus peaks saabuma järgmisel aastal, lausa soovimatult kiireks läheb majanduskasv 2022. aastal.

Koroonaviiruse leviku takistamiseks on sisuliselt kõik Euroopa riigid kehtestanud piiranguid, mis aeglustavad haiguse levikut, kuid jätavad hulga ettevõtteid ja inimesi sissetulekuta. Kuidas tulevad olukorraga toime meie lähiriigid ja millist tulevikku ennustatakse nende majandustele?