- OMX Baltic0,68%316,19
- OMX Riga−0,48%960,13
- OMX Tallinn1,09%2 169,93
- OMX Vilnius0,26%1 507,37
- S&P 500−0,38%7 718,6
- DOW 30−0,51%53 414,25
- Nasdaq −0,29%26 506,99
- FTSE 1000,00%10 831,09
- Nikkei 2251,26%65 020,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%100,57
- OMX Baltic0,68%316,19
- OMX Riga−0,48%960,13
- OMX Tallinn1,09%2 169,93
- OMX Vilnius0,26%1 507,37
- S&P 500−0,38%7 718,6
- DOW 30−0,51%53 414,25
- Nasdaq −0,29%26 506,99
- FTSE 1000,00%10 831,09
- Nikkei 2251,26%65 020,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%100,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigihangete maht languses
Eelmisel aastal langes riigihangete arv 300 võrra ehk 3 protsenti ning rahaline maht kahanes veidi, ulatudes 2 miljardi euroni, kirjutab Äripäev.
Arvuliselt kõige rohkem tellis riik teenuseid, need andsid 40% hangete koguarvust. Kõige vähem ehk veidi üle 20% juhtudest tellis riik ehitust. Asjade ostmise hanked andsid arvust veidi üle 30%, näitab rahandusministeeriumi statistika.
Kõikidest hangetest andsid 11 protsenti üle rahvusvahelise piirmäära ulatunuid hanked, mida oli kokku 1177. Et hange rahvusvaheliseks muutuks, peab maht asjade ostmise või teenuste tellimise puhul olema vähemalt 135 000 eurot, ehitustööde puhul aga vähemalt 5,2 miljonit eurot.
Hanke võitnud ja lepingu saanud pakkujatest olid mullu vaid 13 protsenti suurettevõtted ja 87 protsenti väikese ja keskmise suurusega firmad, rääkis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.
Ettevõtjad vaidlustasid mullu 186 hankemenetlust, mis andis vaidlustuste osakaaluks vaid 1,8 protsenti. Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik rääkis, et siiski on visa kaduma müüt, justkui poleks ühtegi hanget võimalik vaidlustamata läbi viia.
Vaidlust vähem
Vaidlustuste koguarv oli veidi suurem, kuna ühe menetluse käigus võib vaidlustusi esitada ka mitu tükki. Vaidlustusi oli kokku 262, mida oli 4,7 protsendi vähem kui aasta varem. Vaidlustustest läbi vaatas vaidlustuskomisjon 183 ning neist rahuldas omakorda 66 vaidlustust, rahuldamata jäi taotlus 95 juhul.
„Miks on vaidlustuste arv vähenenud, ma tegelikult öelda ei oska. Eelmise majanduskriisi ajal ajakirjanikud püüdsid leida seoseid esitatud vaidlustuste ja majanduse kehva seisu vahel. Ma ei tea, võib-olla on seos olemas. Eks siis meie majandusel läheb hästi,“ naljatas Kivistik.
Osaliselt võib vähenemise taga tema sõnul olla juhus, aga osaliselt ka see, et hanked toimuvad etapiviisiliselt. Näiteks prügiveos tehakse hankeid enamasti viie aasta jooksul ning sama perioodi tagant tulevad ka vaidlustused, rääkis vaidlustuskomisjoni juhataja.
Rahuldamata vaidlusi üllatavalt palju
Vaidlustatud hangete puhul 38 protsendil jõudis vaidlustuskomisjon järeldusele, et hankija oli teinud vea. Rahuldamata jäi aga 49 protsenti kõikidest vaidlustustest, lisaks loobusid firmad ise vaidlemisest 9 protsendil juhtudest. Kivistiku sõnul on see näitaja iseäralikult suur.
„Läbi paljude aastate on see enam-vähem olnud 50-50. Sellel aastal on rahuldamata jätmiste ja tagasivõtmiste osa palju suurem,“ rääkis vaidlustuskomisjoni juhataja. Ühtegi konkreetset põhjust Kivistiku sõnul välja tuua ei saa. „Kardetavasti on pigem tegu juhusega, et see nii läks,“ ütles Kivistik, aga möönas, et selle taga võib olla ka see, et hankijad on protsessidega paremini harjunud.
Hetkel kuum
Vaidlusi tõid Tartu, armee ja jäätmed
Arvuliselt enim vaidlustati mullu Tartu linnavalitsuse riigihankeid. Kokku tegi linn mullu 179 hanget, vaidlustusi aga tuli 15. Vaidlustuste koguarvu poolest jäi teisele kohale kaitsevägi, mis tegi mullu 254 hanget, vaidlustusi laekus 14. Rahuldatud vaidlustuste hulk jäi aga armee hangetel üsna pisikeseks, täielikult rahuldati vaid üks ning osaliselt kaks vaidlustust.
Statistikast jääb mulje, et kõige rohkem pole ettevõtjad rahul Tallinna keskkonnaameti hangete tulemusega – amet tegi 32 hanget, vaidlustusi tuli aga 12. „Suur osa nendest vaidlustustest on siiski hangetes, mis on pärit varasemast ajast – enamik neist on jäätmevaidlused, mis on alguse saanud juba 2014. aastal,“ rääkis vaidlustuskomisjoni juhataja.
Vaidlustusi esitanud ettevõtjate seas oli esikohal Best Building OÜ, mis ei nõustunud hangete tulemustega kaheksal korral. Kokku seitse vaidlustust tegi Radix Hoolduse OÜ, mis oli Kivistiku sõnul ka enamiku Tallinna keskkonnaameti vaidlustuste taga. Kolmandale kohale jäi Baltic Restaurants Estonia, mis omakorda vaidlustas hoogsalt Tartu hankeid.
Seotud lood
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
2
3
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Viimased uudised
Kuus viisi AI kasutamiseks koos valmis promptidega ja üks Claude Coworki kasutuslugu
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Kuus viisi AI kasutamiseks koos valmis promptidega ja üks Claude Coworki kasutuslugu
- ST
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele