Autor: Finantsuudised.ee • 21. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvuliselt kõige rohkem tellis riik teenuseid, need andsid 40% hangete koguarvust. Kõige vähem ehk veidi üle 20% juhtudest tellis riik ehitust. Asjade ostmise hanked andsid arvust veidi üle 30%, näitab rahandusministeeriumi statistika.

Kõikidest hangetest andsid 11 protsenti üle rahvusvahelise piirmäära ulatunuid hanked, mida oli kokku 1177. Et hange rahvusvaheliseks muutuks, peab maht asjade ostmise või teenuste tellimise puhul olema vähemalt 135 000 eurot, ehitustööde puhul aga vähemalt 5,2 miljonit eurot.

Hanke võitnud ja lepingu saanud pakkujatest olid mullu vaid 13 protsenti suurettevõtted ja 87 protsenti väikese ja keskmise suurusega firmad, rääkis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Ettevõtjad vaidlustasid mullu 186 hankemenetlust, mis andis vaidlustuste osakaaluks vaid 1,8 protsenti. Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik rääkis, et siiski on visa kaduma müüt, justkui poleks ühtegi hanget võimalik vaidlustamata läbi viia.

Vaidlust vähem

Vaidlustuste koguarv oli veidi suurem, kuna ühe menetluse käigus võib vaidlustusi esitada ka mitu tükki. Vaidlustusi oli kokku 262, mida oli 4,7 protsendi vähem kui aasta varem. Vaidlustustest läbi vaatas vaidlustuskomisjon 183 ning neist rahuldas omakorda 66 vaidlustust, rahuldamata jäi taotlus 95 juhul.

„Miks on vaidlustuste arv vähenenud, ma tegelikult öelda ei oska. Eelmise majanduskriisi ajal ajakirjanikud püüdsid leida seoseid esitatud vaidlustuste ja majanduse kehva seisu vahel. Ma ei tea, võib-olla on seos olemas. Eks siis meie majandusel läheb hästi,“ naljatas Kivistik.

Osaliselt võib vähenemise taga tema sõnul olla juhus, aga osaliselt ka see, et hanked toimuvad etapiviisiliselt. Näiteks prügiveos tehakse hankeid enamasti viie aasta jooksul ning sama perioodi tagant tulevad ka vaidlustused, rääkis vaidlustuskomisjoni juhataja.

Rahuldamata vaidlusi üllatavalt palju

Vaidlustatud hangete puhul 38 protsendil jõudis vaidlustuskomisjon järeldusele, et hankija oli teinud vea. Rahuldamata jäi aga 49 protsenti kõikidest vaidlustustest, lisaks loobusid firmad ise vaidlemisest 9 protsendil juhtudest. Kivistiku sõnul on see näitaja iseäralikult suur.

„Läbi paljude aastate on see enam-vähem olnud 50-50. Sellel aastal on rahuldamata jätmiste ja tagasivõtmiste osa palju suurem,“ rääkis vaidlustuskomisjoni juhataja. Ühtegi konkreetset põhjust Kivistiku sõnul välja tuua ei saa. „Kardetavasti on pigem tegu juhusega, et see nii läks,“ ütles Kivistik, aga möönas, et selle taga võib olla ka see, et hankijad on protsessidega paremini harjunud.

Vaidlusi tõid Tartu, armee ja jäätmed

Arvuliselt enim vaidlustati mullu Tartu linnavalitsuse riigihankeid. Kokku tegi linn mullu 179 hanget, vaidlustusi aga tuli 15. Vaidlustuste koguarvu poolest jäi teisele kohale kaitsevägi, mis tegi mullu 254 hanget, vaidlustusi laekus 14. Rahuldatud vaidlustuste hulk jäi aga armee hangetel üsna pisikeseks, täielikult rahuldati vaid üks ning osaliselt kaks vaidlustust.

Statistikast jääb mulje, et kõige rohkem pole ettevõtjad rahul Tallinna keskkonnaameti hangete tulemusega – amet tegi 32 hanget, vaidlustusi tuli aga 12. „Suur osa nendest vaidlustustest on siiski hangetes, mis on pärit varasemast ajast – enamik neist on jäätmevaidlused, mis on alguse saanud juba 2014. aastal,“ rääkis vaidlustuskomisjoni juhataja.

Vaidlustusi esitanud ettevõtjate seas oli esikohal Best Building OÜ, mis ei nõustunud hangete tulemustega kaheksal korral. Kokku seitse vaidlustust tegi Radix Hoolduse OÜ, mis oli Kivistiku sõnul ka enamiku Tallinna keskkonnaameti vaidlustuste taga. Kolmandale kohale jäi Baltic Restaurants Estonia, mis omakorda vaidlustas hoogsalt Tartu hankeid.