Autor: Finantsuudised.ee • 5. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Seni pidi nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis, kuigi reaalselt toimus juhtimist distantsilt ka varem. Äriühingute juhatuse asukoha nõude kaotamisega luuakse piiri taga elavale e-residendile, aga ka siinsele ettevõtjale võimalus juhtida Eestis registreeritud ettevõtet riigist eemal olles,“ ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud õiguskomisjoni liige Urve Tiidus.

„Piirangute kaotamine muudab e-residentsuse atraktiivsemaks. Ettevõtte juhtimine lihtsustub, kui välisriigis asuval juhatusel on Eestis määratud ettevõttele kontaktisik. Selleks võib olla notar, advokaat või audiitor, kes on oma põhitegevuse järgi kõrgendatud hoolsusega,“ lausus Tiidus.

Tiidus selgitas, et seaduseelnõu menetluse käigus tõusis üles vajadus seada äriühingu kontaktisiku määramisele selgemad ajalised piirid, see ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud. Kui tähtaja jooksul kontaktisikut ei nimeta, võidakse äriühing või välismaa äriühingu filiaal registrist kustutada.

Lisaks muutub ettevõtjatele kohustuslikuks esitada äriregistrile oma meiliaadress, mille esitamine on olnud seni vabatahtlik.

„Loomulikult nõuab inimeste suurem mobiilsus, äriajamise süvenev globaliseerumine ka riskide hindamist ja efektiivsemat järelevalvet, et häid võimalusi kurjasti ei kasutataks,“ märkis Tiidus.

E-residentsuse programm käivitus 2015. aastal. Praeguseks on e-residente ligi 18 000, kellest 1500 on Eestis asutanud uue ettevõtte.