Tootlikkus ei jõua sihini

Riik põhjendab väikest tootlikkust kiire palgakasvuga, mis on vähendanud ettevõtete kasumeid. Samuti pole tagasihoidlik nõudlus motiveerinud lisainvesteeringuid tegema. Järgnevatel aastatel on aga ministeeriumi hinnangul siiski oodata tootlikkuse kasvu mõningat kiirenemist, sellele viitab ka eelmise aasta lõpu tugevam majanduskasv.

Arenduskulud oodatust väiksemad

Liialt optimistliku sihi seadis riik neli aastat tagasi ka erasektori teadus- ja arenduskulutustele, 2020. aastaks pidanuks need ulatuma 2%ni SKPst. Eesmärke paika pannes lähtus majandusministeerium 2011. aasta tasemest, mil näitaja oli põlevkivisektori suurte investeeringute tõttu 1,52% SKPst. Praeguseks on näitaja aga langenud 0,69% tasemele.

Udras märkis, et sihti ilmselt ei saavutata, kuna pole tõenäoline, et ettevõtete teadus-arendusinvesteeringud järgmise paari aasta jooksul kahekordistuks. „Seda eesmärki on võimalik lühiajaliselt täita näiteks juhul, kui mõned üksikud ettevõtted teevad suuri investeeringuid ja tõstavad seeläbi erasektori investeeringute mahu 2 protsendini SKPst. Näiteks 5–7 aastat tagasi oli lühiajalist kasvu näha tänu õlitööstuse investeeringutele,“ tõi ta välja.

Samas märkis majandusministeerium kasvustrateegia aruande juures eelmise aasta kohta, et 2015. aastal investeeringute osakaalu vähenemine peatus ning ulatus kõrgemale kahe varasema aasta tasemest. Veidi tuge loodab riik erasektori investeeringutele pakkuda ka toetusskeemidega, nagu näiteks ettevõtte arenguplaani meede ning nõudluspoole poliitikate stimuleerimise toetus. Seatud eesmärgi täitmiseks aga jääb sellest ka riigi hinnangul ilmselt väheks.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Märt Belkin, Äripäev