Uudised Finantsuudised.ee

Ettevõtjate rahulolu valitsuse tööga ajaloolises madalseisus

Jüri Ratas
Peaminister Jüri Ratas.Foto: Andras Kralla

Selle aasta teise kvartali Tööandjate Majandusspidomeeter näitab, et 66% ettevõtjatest hindab valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks. Kolm kuud tagasi oli negatiivsete hinnangute osakaal 50%, aasta tagasi aga vaid 35%.

Ilma hinnanguta valitsuse tegevusele oleks spidomeetri näit tõusnud selle aasta teises kvartalis kiirusele 87 km/h, mis on juba päris hea hoog ettevõtluskeskkonnas edasi liikumiseks. Ettevõtjate kõigi aegade negatiivseim hinnang valitsuse majanduspoliitikale pidurdas aga ettevõtjate kindlustunde esimese kvartali kiiruspiiranguni 79 km/h.

Valitsuse tööga rahulolematuse põhjuseid on mitu

Teises kvartalis jõustus maksupakett, mille seadustamine kasvatab lisaks maksukoormusele ka ettevõtete halduskoormust. Riigikogu viimasel istungil enne suvepuhkust kinnitatud maksupoliitikat peavad ettevõtjad kiirustavaks riigieelarve kulude katmise vahendiks. Ettevõtjad oleksid tahtnud näha, et enne maksupaketi lõplikku vastuvõtmist analüüsib valitsus selle mõju ettevõtluskeskkonnale ja kaalub ettevõtja jaoks nähtavalt selle alternatiive. Ettevõtjate arvates puudub valitsusel arusaam, kuidas Eesti majandust elavdada. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtjate ebakindlust.

Teiseks nähtavaks ettevõtjate rahulolematuse põhjuseks on teises kvartalis täis saanud sisserändekvoot. Kvoodi täitumine poole aasta pealt oli prognoositav, samas lükkas valitsus probleemi lahendamist edasi, mistõttu on ettevõtjate rahulolematus valitsuse senise tegevusega töökäte puuduse probleemi lahendamisel õigustatud. Tööealiste arv Eestis väheneb igal aastal umbes 6000 inimese võrra. Vabade ametikohtade arv Eestis on viimase seitsme aasta suurim. Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenud Eesti rahvaarv, mistõttu on iga viies tööstusettevõte valmis kasutama tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu. 1317 sisse rännata lubatud töötajat sellel aastal ei kata ettevõtjate tegelikke vajadusi. Majandusspidomeetri küsitlustulemused näitavad, et töötajate juurdevärbamise soov on kõigis ettevõtlussektorites suur.

Teise kvartali Tööandjate Majandusspidomeetri kõige positiivsemad tulemused puudutavad ehitus- ja jaekaubandussektorit. Nendes sektorites prognoosivad ettevõtjad hinnatõusu, samuti hindavad nad positiivseks möödunud kvartali müügimahu ja prognoositava müügimahu järgmistes kvartalites. Aasta taguse ajaga võrreldes on kasvanud ettevõtjate hinnang tellimuste mahule ehitussektoris, positiivsemaks on muutunud hinnang oodatud hinnatõusule järgmiseks kolmeks kuuks ehitus- ja jaekaubandussektoris.

Ettevõtjatel paluti kommenteerida, mis oli nende arvates möödunud kvartali kolm kõige positiivsemat ja kõige negatiivsemat valitsuse otsust.

Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase juhataja:

Valitsuse varasemaid otsuseid, mida pole ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide survest ja kriitikast hoolimata arvesse võetud ja mis on põhjustanud negatiivse hoiaku ettevõtjate poolt, pole ühegi valitsusepoolse positiivse otsusega või uudisega suudetud muuta.

Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu juhataja:

Positiivne:
II kvartali lõpuks tegi valitsus ettevõtjaid kuulda võttes mõned positiivsed maksupoliitilised otsused. Esialgsel kujul kavandatud panditulumaks ja pakendiaktsiis läksid üle vaatamisele ning neid ei lastud riigikogust toorel kujul enne jaanipäeva läbi. Samuti on hetkel ootel suhkrumaksu- ja alkoholiseaduse eelnõud, milles mõned punktid on läbi mõtlemata ja turu praktikat eiravad. Tahaks loota, et kolmas kvartal möödub konstruktiivses ja otsuste mõjusid läbi analüüsivas vaimus.

Negatiivne:
Kevadel oli ettevõtjate, sealhulgas kaubandussektori rahulolu valitsuse tegevusega ajaloolises madalseisus. Muret ja tuska valmistas see, et maksuraha kiire kättesaamise nimel ei olnud avaliku sektori poolt valmidust arvestada maksukoormuse tõusu kõrval ettevõtetele lisanduvat halduskoormust, bürokraatiat ning otsustega kaasnevaid mõjusid. Põhiline etteheide kaubanduse poolelt on püsivalt see, et olulisematele otsustele ei eelne korralikke mõjuanalüüse ega otsita probleemidele kõige optimaalsemaid ja vähem koormavaid lahendusi. Lõpuks on ebaefektiivsed lahendused kogu ühiskonna jaoks kõige kulukamad ja väikeriik peaks alati otsima kõige tõhusamaid ja mõjusamaid lahendusi, et meie vähest ressurssi optimaalselt kasutada.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja:

Ettevõtjad on sügavas mures, et valitsusel puudub selge visioon, kuidas majandust elavdada. Tehakse hulk otsuseid, mis ei moodusta edasiviivat tervikut ning mis on kantud pigem riigieelarve kulude tasakaalustamise vajadusest, mitte aga ettevõtluskeskkonna elavdamisest.

Positiivne:
– Loobuti täiendavast pakendiaktsiisi kehtestamisest, mis oleks karistanud ausaid ettevõtjaid ning tõstnud praktiliselt kõikide lõpptoodete hindu inimestele.

Negatiivne:
– Magustatud jookidele maksu kehtestamine, mida president küll esialgu heaks ei kiitnud, kuid mille osas on öeldud, et see kehtestatakse hoolimata kõikidest vastuargumentidest nii tootjate kui ka arstide poolt. Tegemist on puhtalt fiskaalpoliitilise meetmega, millel pole tervisega midagi pistmist.

– Alkoholiaktsiisi kiirem tõus, mis suurendab piirikaubandust veelgi ja viib maksutulu Lätti.

Andre Lilleleht, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht:

Midagi head turvaettevõtete tegevuskeskkonnale pole valitsuse poolt sellel perioodil tulnud.

Negatiivse poole pealt toovad ETELi liikmed välja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mis kaotas võimaluse pidada töösõidukite puhul sõidupäevikut.

Lisaks võeti vastu kontsernisiseste laenude piiramise seadus, mille sõnastusest ei ole aga selge, et mida pidada jätkuvalt lubatuks likviidsuse juhtimisel ja mida mitte. Seda just eelkõige kontserni kuuluvate Eestis asutavate äriühingute puhul, kus kasutatakse kontsernikontot.

Maksukoormus kasvab lühikese etteteatamisega, aga näiteks riigihangete käigus sõlmitud pikaajalistes lepingutes pole reeglina sellist punkti sees, et maksukoormust lisades riik ka lepinguid korrigeeriks.

Turvaettevõtjad ootavad stabiilset majanduskeskkonda ja kaua lubatud turvaseaduse uuendamist.

Tööandjate Majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. August 2017, 11:34