Valitsus võib edaspidi riigieelarve miinusesse lubada

Parlament võttis vastu seaduse, mis lubab riigieelarve ajutiselt struktuursesse puudujääki lasta.

Vastu võetud seadus näeb ette, et tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena. Rahandusministeerium teatas, et nii toetab eelarve maksimaalselt majanduskasvu.

Uue reegli järgi saab eelarve soovi korral lasta puudujääki kuni 0,5% ulatuses SKPst aastast. Kui eelarve miinusesse lasta, tuleb siiski jälgida, et see toimuks varasemate ülejääkide arvel. Vastasel juhul tuleb defitsiit hiljem ülejäägiga katta.

Opositsioon on plaani teravalt kritiseerinud. Näiteks märkis reformierakondlasest kunagine rahandusminister Jürgen Ligi aprillis, et struktuurne miinus tähendab sisuliselt üle jõu kulutamist. Struktuurne positsioon erineb nominaalsest seeläbi, et võtab arvesse ka seda, missugune on parajasti majanduse tsükliline seis.

Valitsus on põhjendanud defitsiidi kehtestamist sellega, et nii saab teha investeeringuid ja majandust ergutada. „Tekkinud ülejääkide kuhjumisel viib valitsus majanduse käibest raha välja ja sellega vähendab majanduskasvu,“ teatas rahandusministeerium.

Opositsioonipoliitik Ligi ütles aga, et jutt liigsest jahutamisest on küüniline. Eile parlamendi ees kõneledes ütles ta, et lolli raha majandusse kallamine süvendab kõiki kuumenemise märke. „Väike riik, eriti vaesem riik peab olema keskmisest targem,“ ütles ta.

„Praegu me kukume kõige kehvemate Euroopa riikide hulka, kes kasutab ära maksimaalselt oma võimalused ja teeb erakordseid lolle, struktuurselt erakordselt lolle otsuseid,“ rääkis endine rahandusminister riigikogu ees.

Eelmisel aastal oli Eesti SKP 20,9 miljardit eurot. Pool protsenti sellest on ligikaudu 100 miljonit eurot, mis kolme aasta peale kokku annab natuke üle 300 miljoni euro. Sama suur on ka valitsuse niinimetatud strateegiliste investeeringute programm, millega investeeritakse suurtesse taristuobjektidesse.

Loe pikemalt Äripäevast.