Ettevõttel, mis plaanib võlakirju emiteerida, peaks LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul olema korralik kassavoog ja piisavalt omakapitali, mis veenaks neid, et ettevõtte omanikel on reaalselt ka oma nahk mängus.
- LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. Foto: Andras Kralla
„Meie juurde pole mõtet tulla projektiga, kus omanikul on võita palju, kuid kaotada pole pea midagi,“ sõnas Viisemann.
„Kui palju seda oma nahka peab mängus olema, oleneb tegevusalast. Kui omakapitali on suhteliselt vähe, on võlakiri oma iseloomult pigem aktsiate nägu ja me eeldame ka aktsiatega sarnast tootlust. Kui ettevõte on korralikult kapitaliseeritud või võlakirjaomanike kasuks seatakse korralikud tagatised, on selline võlakiri pigem madala tootlusega pangalaenu nägu.“
LHV pensionifondid on sel aastal investeerinud Balti emitentide võlakirjadesse, mille tootlus jääb 0,5 ja 12% vahele. Kõrgema tootlusega võlakirjad on üldiselt allutatud teistele võlausaldajatele ja kannavad seetõttu ka kõrgemat riski.
Pangalaenu puhul ei ole haruldane, et laenu eluea jooksul laenu teenindamise graafikut muudetakse, aga võlakirjade puhul on see sisuliselt välistatud – kui maksegraafikust kinni ei peeta, siis võlakiri restruktureeritakse ja tagatised realiseeritakse. Võlakirjade emiteerimise peale tasub mõelda ainult neil ettevõtetel, kes suudavad oma kassavoogusid pika aja peale täpselt prognoosida.
Mis puudutab tähtaegasid, siis LHV pensionifondidele meeldivad pigem pikemad kui lühemad võlakirjad. Tartu linna võlakiri on näiteks 15aastase tähtajaga. Äriettevõtete võlakirjad võiksid olla siiski kolme- kuni seitsmeaastase tähtajaga. Seejuures on LHV fondid teatud tingimustel valmis kaaluma ka fikseeritud intressimäära.
Investeeritav summa oleneb riskist. „Kui Eesti riik emiteeriks võlakirju, oleksime valmis neisse investeerima 10–20% LHV pensionifondide mahust, mis oleks praegu 100–200 miljonit eurot. Kui ettevõtte või projekti risk on kõrge, oleks investeeritav summa palju väiksem. Alla viie miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooni korraldamine aga ei ole sageli investorile majanduslikult mõttekas ja me soovitame pigem kaaluda pangalaenu,“ lisas Viisemann.
Autor: Villu Zirnask, Finantsjuhtimise Infoleht
Seotud lood
LHV pensionifondid on tänavu jõudsalt investeerinud kohalikesse võlakirjadesse – näiteks Transpordi Varahaldus, Tartu linn, Coop Pank. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad.
Eesti ettevõtluses küllaltki levinud seisukoha järgi, mida esindab näiteks vandeadvokaat ja EBSi juhtimise õppetooli dotsent Urmas Arumäe, on äriühingu üle täieliku kontrolli puudumine vähemusaktsionäri äririsk, kirjutab Villu Zirnask Finantsjuhtimise Infolehe novembrinumbris.
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on täis väljakutseid: palju tabeleid, rohkelt andmeid, vajadus täpsete ja õigeaegsete aruannete järele ning palju korduvaid ülesandeid, mis nõuavad tohutult aega. Power Platform pakub neile väljakutsetele lahendust, võimaldades automatiseerida igapäevaseid protsesse, standardiseerida aruandlust ja luua dünaamilisi aruandeid.