Miks peavad suured pangad koguma rohkem puhvreid?

Kapitalipuhvrite määramise mängureeglid

Süsteemselt olulistele pankadele täiendava kapitalipuhvri suuruse määramisel põhinetakse kaalutlustel, mille keskmes ei ole kas-küsimus, vaid mis-siis-kui tüüpi konstruktsioon. Piltlikult öeldes ei ole määrav kivi kaugus kaljuservast, vaid tagajärg, kui kivi peaks servalt alla kukkuma. Mitmele teisele kivile annab see tõuke veerema hakkamiseks? Kui kaugele on kosta mütsatus, kui kivi puudutab maad? Kehtib põhimõte: kapitalipuhvri määr peab olema seda kõrgem, mida suurem on krediidiasutuse süsteemne olulisus. Selle põhimõtte rakendamine eeldab omakorda süsteemse olulisuse mõõdiku olemasolu.

Euroopa Liidus mõõdetakse krediidiasutuse süsteemset olulisust ühtse metoodika alusel. Niinimetatud automaatne hinnang süsteemsele olulisusele kujuneb eri näitajate põhjal, mis on jagatud nelja kategooriasse: suurus, tähtsus majandusele, keerukus (sh piiriülene tegevus) ja omavaheline seotus. Iga näitaja puhul leitakse panga turuosa. Panga süsteemse olulisuse hinnang peegeldab nõnda selle kaalutud keskmist turuosa pangandussektori varade ja muude tegevusmahtude suhtes. Euroopa Liidu ülene ühtne lähenemine süsteemselt oluliste krediidiasutuste tuvastamisel tagab läbipaistvuse ja võrreldavuse, ent selles protsessis peab samuti arvestama riikide finantssektorite eripäradega. Eesti pangandussektori rahastamise struktuuri erisuste tõttu on Eesti Pank automaatset metoodikat kohandanud – nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik.

Neli süsteemselt olulist panka Eestis

2018. aasta hindamistulemuste kohaselt on Eestis neli süsteemselt olulist panka: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank. Nende nelja panga keskmine turuosa eri tegevusalade põhjal oli 2017. aasta lõpu andmetele tuginedes suurem kui künniseks seatud 3,5%. Veel kaks aastat tagasi oli see nimekiri kaks korda lühem. Kui eelmisel aastal lisati süsteemselt oluliste krediidiasutuste hulka turuosa suurenemise tõttu AS LHV Pank, siis selle aasta uus tulija on Luminor Bank AS. Viimane areng süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirjas peegeldab Eesti pangandussektoris toimunud struktuurimuutusi, mis kaasnesid ASi DNB Pank ja Nordea Bank AB Eesti filiaali ühendamisega.

Luminor Bank ASi süsteemse olulisuse hinnang on seejuures tasemel, mille puhul Eesti Pank peab vajalikuks kehtestada pangale alates 2018. aasta 1. juulist maksimaalse ehk 2% süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrimäära, mida arvestatakse riskiga kaalutud varade suhtes. Sama suurt lisapuhvrit on Swedbank AS ja AS SEB Pank pidanud hoidma 2016. aasta augustist. AS LHV Panga süsteemse olulisuse hinnang on küll teistest Eesti süsteemselt olulistest krediidiasutustest madalam, ent aastaga on panga turuosa ja selle tähtsus Eesti majapidamiste ja ettevõtete teenindamisel kasvanud. Sellest tulenevalt otsustas Eesti Pank tõsta ASi LHV Pank süsteemselt olulise kapitalipuhvri nõude seniselt 0,5% tasemelt 1%ni koguriskipositsioonist. See muudatus rakendub 1. jaanuaril 2019.

Suur kontsentreeritus tingib puhvrite vajaduse

Ehkki teoreetilised kaalutlused süsteemselt olulistelt krediidiasutustelt suuremate puhvrite nõudmiseks võivad ju olemas olla, võib Eesti kontekstis, kus pankade keskmine kapitaliseeritus ulatub üle 30%, paratamatult tekkida küsimus, milleks see kõik. Lihtne vastus oleks, et sellised on mängureeglid. Ent Eesti Pank ei kehtesta süsteemselt olulistele pankadele täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid pelgalt sellepärast, et selline on kord. Lisaks tugevale kapitaliseeritusele paistab Eesti pangandussektor Euroopa Liidu võrdluses silma ka suure kontsentreerituse poolest. 2018. aasta esimese kvartali lõpus moodustasid nelja süsteemselt olulise panga varad Eesti pangandussektori koguvaradest 85%. Need pangad olid väljastanud 87% Eesti reaalsektori laenudest ning hoidsid üle 90% Eesti majapidamiste ja ettevõtete hoiustest. Kui kaalul on palju, tasub mõelda mis-siis-kui tüüpi stsenaariumitele: mis siis kui vabatahtlikud puhvrid tulenevalt majandus- või finantskeskkonna arengust, panga äriplaani muutusest või omanike otsusest omavahendeid vähendada kahanevad? Lisaks ei tasu tähelepanuta jätta, et mõne panga vabatahtlikult hoitavad omavahendid ei ületa nõutavat taset sugugi mäekõrguselt. Regulatiivsed lisapuhvri nõuded aitavad tagada kindla kapitalivaru olemasolu. See omakorda pehmendab võimalike ebasoodsate arengusuundade mõju pankadele ja seeläbi majandusele tervikuna.

Kokkuvõttes ei tähenda tänane hea seis Eesti pangandussektoris, et ettevaatusabinõusid ei ole tarvis rakendada. Ka head teeolud ei sea ju kahtluse alla turvapatjade vajalikkust.

Autor: Kirstin Saluveer, Eesti Panga ökonomist