• OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,57%6 569,31
  • DOW 300,13%45 819,18
  • Nasdaq −0,93%22 125,4
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,49
  • OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,57%6 569,31
  • DOW 300,13%45 819,18
  • Nasdaq −0,93%22 125,4
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,49
  • 15.06.18, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas pääseda Eesti parimate ettevõtete edetabelitesse?

Kuidas toimub Eestis edukamate ettevõtete edetabelite koostamine ja paremusjärjestuse määramine, uuris Tähti Alver Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud bakalaureusetöös „Eesti edukamate ettevõtete edetabelid (analüütiline aspekt)“. Ta leidis edetabelitel mitu puudust, mis on esitatud järgnevas tabelis.
Alver märgib, et edetabelites erinesid ühesuguse nime all esitatud lähteandmed (müügitulu). „Põhjus võib olla ebakorrektselt koostatud finants­aruannetes. Näiteks LHV 2016. aasta konsolideeritud kasumiaruandes puudub kirje „tulud kokku“, aga Swed­bankil on see rida olemas. See võib olla üks põhjus, miks erines LHV müügitulu kahes edetabelis: pankadel arvestatakse müügitulu teisiti kui teistel ettevõtetel, aga edetabelite koostajad ei pruukinud sellele tähelepanu pöörata. Lisaks kasutati erinevalt terminit ärikasum. Swedbankil oli ärikasumi asemel kirje „tegevuskasum“ ja Tallinkil „kasum äritegevusest“,“ selgitab Alver.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele