Jaga lugu:
Kuidas parandaksid ettevõtjad ettevõtluskeskkonda?  Foto: shutterstock.com

Kuidas parandaksid ettevõtjad ettevõtluskeskkonda?

Kaubanduskoda korraldas oma liikmete seas küsitluse, et saada teada, millised on ettevõtjate suurimad mured tänases ettevõtluskeskkonnas. Ettevõtjad tõid välja ligi 220 probleemi ja tegid üle 120 ettepaneku probleemide lahendamiseks. Kõige rohkem tõid ettevõtjad välja probleeme maksukeskkonnas.

Kõige probleemsemaks pidasid ettevõtjad maksudega seonduvat, sellele järgnesid liigne bürokraatia ja tööjõupuudus. Olulisteks probleemideks peeti ülereguleerimist, seaduste liiga kiiret ja piisavalt läbimõtlemata muutmist ning riigi negatiivset suhtumist ettevõtlusesse.

Maksuvaldkond. Ligi kolmandiku ettevõtjate mured on seotud maksukeskkonnaga. Leiti, et seoses tööjõupuuduse ning kiire palgakasvuga on tööjõumaksud liiga kõrged. Probleemseks osutusid ka erinevad erisoodustusmaksud, mille tõttu on väga kulukas töötajaid motiveerida. Samuti toodi välja, et Eesti maksukeskkond on muutunud keerulisemaks, mis omakorda pärsib konkurentsivõimet ning pidevate maksumuudatuste tõttu on maksukeskkond muutunud ebastabiilseks.

Ettevõtjate hinnangul peaks riik tagama maksukeskkonnas suurema stabiilsuse ja ettenähtavuse. Samuti tehti ettepanek vähendada tööjõumakse. Oluliseks peetakse kütuseaktsiiside vähendamist ning aktsiisist laekuva raha sihtotstarbelist suunamist teehoiu rahastamisse. Tehti ka ettepanek kehtestada soodusaktsiisimäär gaasi suurtarbijatele.

Töövaldkond. Töövaldkonna suurimaks probleemiks on tööjõupuudus. Sellest tulenevalt tõdesid ettevõtjad, et välismaalaste palkamine on liiga keeruline, mistõttu tehti ettepanek kaotada nõue, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Samuti leidsid eelkõige väiksemad ettevõtjad, et tööohutuse ja töötervishoiu nõuded koormavad liigselt ettevõtteid. Lisaks tehti ettepanek muuta töölepingu regulatsiooni paindlikumaks, arvestades, et tänapäeval üha enam inimesi teevad tööd kodukontoris ning neile sobival ajal.

Riigihanked. Ettevõtjate arvates on kõige problemaatilisem riigihangete hinnakeskne lähenemine. Suuremat tähtsust peaksid omama mitterahalised kriteeriumid, näiteks töö kvaliteet. Samas toodi välja, et probleem ei ole alati riigihanke seaduses, vaid selles, kuidas seadust rakendatakse. Lisaks leiti, et tihti on riigihanked liiga detailsed, mille tõttu jääb mulje, et eelistatakse kindlate ettevõttete pakkumisi. See aga pärsib konkurentsi ning võib tekitada korruptsiooni.

Keskkond. Ettevõtjatele valmistab jätkuvalt muret pakendiaruannete auditeerimine. Samuti ei ole ettevõtjad rahul jäätmete käitlusega ja seetõttu leiti, et jäätmete käitlemine peaks olema paremini organiseeritud. Lisaks tõdeti, et keskkonnamõjude hindamine võtab kaua aega ning hinnangute tegemisel ei võeta piisavalt arvesse majanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Kokkuvõttes leiti, et keskkonna valdkond on ülereguleeritud.

Kinnisvara- ja ehitusvaldkond. Ettevõtjate peamised mured on liigne bürokraatia ning suur ajakulu lubade menetlemisel. Samuti ollakse rahulolematud ehitusseadustiku muudatustega. Leiti, et muudatuste tõttu on ehitusseadustik läinud ebaselgemaks, mis on tõstnud halduskoormust.

Halduskoormus. Ettevõtjad leidsid, et kuigi palju on räägitud halduskoormuse vähendamisest, on nende jaoks halduskoormus siiski kasvanud. Suurimaks probleemiks on riigiasutustele andmete topeltesitamine. Leiti, et kui ettevõtja on ühele asutusele andmed edastanud, ei peaks ta enam samu andmeid uuesti teisele asutusele esitama.

Maksejõuetus. Ettevõtjate jaoks on kõige problemaatilisem võlausaldajate kehv kaitse ning pankrotimeistritega seonduv. Näiteks leiti, et nö tankistitele ja pankrotimeistritele tuleks kohaldada üha enam ärikeeldu.

Äriõigus. Küsitlusele vastajad leidsid, et äriõigus on üks vähestest valdkondadest, kus probleeme on vähem ja pigem toetab ettevõtlust. Peamise murekohana märgiti ettevõtte likvideerimist, mis on aeganõudev ja keeruline.

Muude probleemidena toodi välja, et tervishoiusüsteem vajab ümberkorraldamist ning Eestis tuleks korrastada elektri- jateedetaristut. Viimase eesmärk on, et maksudega ei peetaks üleval taristu osa, mida ei kasutata. Tehti ettepanek vähendada elektrienergia võrgutasusid tööstusettevõtete jaoks. Lisaks leidsid ettevõtjad, et Eesti avaliku sektori ametnike arv on liiga kõrge ja seda tuleb oluliselt vähendada.

Allikas: kaubandus-tööstuskoda

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: