Autor: Finantsuudised.ee • 30. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praktikas taandub suur osa kindlustusalaseid vaidlusi lõppastmes kindlustusandjate kindlustuse üldtingimustele. Neile küsimustele saab edukalt vastata, kui tuntakse ja mõistetakse kindlustusõigust süsteemselt ja tervikuna. Näiteks võib kaskokindlustuse üldtingimustes olla punkt, et kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust, kui kindlustatud sõidukil ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajal ärandamisvastast signalisatsiooni. Kui sõidukile jookseb aga teele ette metsloom ja toimub avarii, tekib küsimus: kas signalisatsioon oleks seda avariid ära hoidnud ja kuidas sellesse üldtingimusse ikkagi suhtuda.

„Õpik annab paljudele kindlustusalastele küsimustele vastused ning õppejõuna olen rahul, et meil on nüüd uus eestikeelne õpik kindlustusõiguse aine omandamiseks. Koos eelmisel sügisel ilmunud liikluskindlustuse seaduse kommenteeritud väljaandega moodustavad need raamatud baasmaterjali, millele tuginedes saab lahendada nii lihtsamaid kui ka keerukamaid kindlustusõiguslikke probleeme,” rääkis Tartu Ülikooli professor Janno Lahe.

„Meie kirjutatud raamat räägib kindlustuse õiguslikust regulatsioonist Eestis ja Euroopa Liidus. Euroopa Liidu mõte on algusest peale olnud, et oleks lihtne reisida ja kaubelda. Samas on meil 28 liikmesriiki ja 28 erinevat õigust. Näiteks müügileping ja kindlustusleping on riikides erinevad ning kindlustuses on piiriüleste teenuste osutamine peaaegu võimatu. Võin öelda, et Euroopa Liit on lepinguõiguse harmoniseerimises läbi kukkunud,” sõnas vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Raamatus on juttu ka kindlustuspettustest ja Olavi-Jüri Luige sõnul ei ole valgekraelise kuritegevusega võitlemine meil riigi prioriteet: „Kui 2016. aastal avastati kindlustusseltside endi väitel Eestis 451 pettust, siis kriminaalasi algatati vaid 62 juhtumi kohta. Kindlustuskelme iseloomustab „robinhuudilik” käitumine, Saksamaal ja USAs läbi viidud uuring ütleb, et 90–95% ei pea seltsilt raha väljapetmist kuriteoks. Teaduskirjanduses tuuakse välja et vaid 5% kindlustuspettuste puhul pöörduvad seltsid politseisse. Õnneks on aga vaid 2–3% kindlustusjuhtumistest pettused,” rääkis Luik.