• OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,33
  • OMX Baltic0,04%314,68
  • OMX Riga0,16%950,24
  • OMX Tallinn0,11%2 147,24
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 500−0,02%7 675,7
  • DOW 30−0,21%53 463,88
  • Nasdaq −0,08%26 130,2
  • FTSE 100−0,07%10 878,12
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,33
Nüüd on asi ametlik: OECD reastas riigid pensionite tootluse järgi ja Eesti sai hävitava hinnangu – viimase kümne aasta jooksul on siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud –1,3%. Paljutõotatud raha kasvatamise asemel on pensionifondid eestlaste raha hoopis kaotanud. Fondijuhid ajavad vastu – OECD metoodika teeb liiga.
Pensionifondi reklaam kümne aasta tagusest ajast.
  • Pensionifondi reklaam kümne aasta tagusest ajast.
  • Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix
„Ma ei saa aru, kuidas niivõrd kehva tootlust on võimalik saavutada,“ kommenteeris Mainori ettevõtluskõrgkooli teadusjuht Tõnn Talpsepp.
Kuigi siinsete pensionifondide ja OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) metoodikas võib olla erinevusi, leiab Talpsepp, et üldpilti see mõjutada ei tohiks. Kehva tootlust ta ainuüksi fondijuhtide süüks aga ei aja: siin on fondid ja riik käsikäes halva tootluse kallal kõva tööd teinud.
Kui 10 aastaga on 37st OECD pensioniuuringu riikidest enamik pensionäride raha kasvatada suutnud, siis Eestil pole see õnnestunud: hoolimata pensionireformidest, mis lubavad fondidel rohkem raha aktsiatesse ja muudesse varaklassidesse paigutada, on turgude tõus siinsetest fondidest mööda läinud ja kokku on Eesti pensionifondide reaaltootlus jäänud –1,3% juurde. See on viletsaim tootlus Euroopa riikide seas. Miinusesse jäid küll ka Bulgaaria (–0,4%), Tšehhi (–0,1%) ja Slovakkia (–0,3%), kuid mitte nii suures ulatuses.
Mahtu kasvatatakse
Kui tootluse poolest jääb Eesti pensionifondide keskmine OECD kehvikute sekka, siis ühe asja poolest ollakse esimeses otsas: pensionivara mahtu kasvatab ta nii, nagu vaid vähesed seda suudavad. Raporti kohaselt kasvas fondide vara möödunud aastal 12,5%. Kümne aastaga on kasv olnud 13,5%. Ehk pensionikogujad aina veeretavad eurosid pensionifondi, kuid kasvamise asemel raha sulab seal.
Pensionifondid: OECD teeb liiga
Pensionifondide juhid ei taha kuidagi OECD kriitikaga nõustuda. LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk ütles, et OECD on süstemaatiliselt Eesti fondide tootlust alahinnanud ning reaaltootlust vähendab teiste OECD riikidega võrreldes ka siinne „oluliselt kõrgem inflatsioon, mis näiteks eelmisel aastal oli 3,4%“.
„OECD raport ei võta tootluste arvutamisel arvesse tegelikke tulemusi, vaid kasutab ühte lihtsustavat valemit kõikide riikide tulemuste võrdlemisel, mis matemaatiliselt näitab kiiresti kasvavaid pensionisüsteeme (kus iga-aastased sissemaksed on oluliselt suuremad kui väljamaksed) vähemtootlikuna, kui nad tegelikult on,“ ütles Kukemelk. Tema sõnul ongi sedaviisi saadud Eesti 10 aasta aastaseks nominaaltootluseks 1%, kuigi tegelik ajalooline on Eesti pensionikeskuse andmete põhjal ca 1,7%.
Ka Swedbank kinnitas, et nende fondide tootlus on olnud tunduvalt tugevam, kui OECD põhjal arvata võiks.
Loe pikemalt Äripäevast.
Kui palju makstakse pensioniks?
Kui inimene on kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud, maksab ta oma tulust 2% kohustusliku kogumispensioni makset. See summa ei sisaldu sotsiaalmaksus, vaid peetakse tema brutotulust kinni nagu tulumakski.
Lisaks inimese enda maksele eraldab riik 4% tema kohustuslikku pensionikindlustusse sotsiaalmaksu sellest osast, mis on pensionikindlustuseks mõeldud. Ehk et sel juhul laekub 13% ravikindlustusse, 16% riiklikusse pensionikindlustusse ning 4% inimese enda kohustuslikku pensionikindlustusse.
Allikas: maksu- ja tolliamet

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 13:17
Enam kui 20 miljonit eurot investoritele välja maksnud ettevõte käivitab uue 9% võlakirjaemissiooni
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele