Uudised Kaspar Allik, Liina Laks

Eestlaste pensionifondide tootlused Euroopa halvimad

Pensionifondi reklaam kümne aasta tagusest ajast.
Pensionifondi reklaam kümne aasta tagusest ajast.Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Nüüd on asi ametlik: OECD reastas riigid pensionite tootluse järgi ja Eesti sai hävitava hinnangu – viimase kümne aasta jooksul on siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud –1,3%. Paljutõotatud raha kasvatamise asemel on pensionifondid eestlaste raha hoopis kaotanud. Fondijuhid ajavad vastu – OECD metoodika teeb liiga.

„Ma ei saa aru, kuidas niivõrd kehva tootlust on võimalik saavutada,“ kommenteeris Mainori ettevõtluskõrgkooli teadusjuht Tõnn Talpsepp.

Kuigi siinsete pensionifondide ja OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) metoodikas võib olla erinevusi, leiab Talpsepp, et üldpilti see mõjutada ei tohiks. Kehva tootlust ta ainuüksi fondijuhtide süüks aga ei aja: siin on fondid ja riik käsikäes halva tootluse kallal kõva tööd teinud.

Kui 10 aastaga on 37st OECD pensioniuuringu riikidest enamik pensionäride raha kasvatada suutnud, siis Eestil pole see õnnestunud: hoolimata pensionireformidest, mis lubavad fondidel rohkem raha aktsiatesse ja muudesse varaklassidesse paigutada, on turgude tõus siinsetest fondidest mööda läinud ja kokku on Eesti pensionifondide reaaltootlus jäänud –1,3% juurde. See on viletsaim tootlus Euroopa riikide seas. Miinusesse jäid küll ka Bulgaaria (–0,4%), Tšehhi (–0,1%) ja Slovakkia (–0,3%), kuid mitte nii suures ulatuses.

Olukorras, kus enamiku riikide pensionifondid raha kasvatavad, ei ole Eesti fondidel tuua õigustuseks isegi finantskriisi – mis on ka praeguse 10aastase tsükli alguspunktiks – ega sellele järgnenud majanduslangust. Kriis ei läinud ühestki riigist mööda, nii ainult seda ettekäändeks tuua ei saa. Parimat tootlust tegid selles ajavahemikus 4,4 protsendiga Holland ja 4,6 protsendiga Sloveenia.

„Ilmselt seal (OECD numbrites – toim) on ka teatud nüansid mängus,“ arvas Tallinna Ülikooli vanemteadur ja pensionisüsteemi loomise juures seisnud ekspert Lauri Leppik. „Aga selge on see, et see pilt ka vabandavate lausetega optimistlik ja rõõmustav pole.“

Põhjusena, miks osa riikide tootlus on halb, tuuakse raportis välja kaks faktorit: inflatsioon ja liiga konservatiivne investeerimisstrateegia.

Kus on eestlaste pensioniraha? Eelkõige võlakirjades: OECD arvutuste kohaselt oli 2017. aastal võlakirjade osakaal pensionifondi mahust 59,5%. Aktsiates oli 36,1 ning sularahas 4,1%. Sealjuures meenutame: vastavalt pensioniseadusele tohivad fondid paigutada praegu aktsiatesse kuni 70% fondi varast.

Samuti on Eestis pensionikogujatele takistuseks üsna kõrged haldus-ja valitsemistasud. Praegu töös olev pensionieelnõu tahab olukorda parandada: haldustasud langetatakse 2 protsendilt 1,2 protsendile. Sealjuures on paljud fondid juba oma baastasu sellest allapoole viinud.

Vastukaaluks baastasu langetamisele rakenduks uues eelnõus siiani veidi arusaamatuks jääv edukustasu. Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla on intervjuudes rõhutanud, et baastasud langevad niigi, mida suuremaks fondid muutuvad ja mida tihedamaks konkurents läheb.

Nutune 2017. aasta

Möödunud aasta numbrid on selles valguses iseäranis nutused, sest möödunud aastal suutsid rahva pensioniraha kasvatada peaaegu kõik OECD riigid peale kolme: Tšehhi (–1,8%), Egiptus (–9,7%) ja Eesti (–0,1%). Tegu oli harukordse tõusuaastaga, mil börsid praktiliselt püstloodis üles läksid. OECD raportis kommenteeritakse kuivalt: “Konservatiivsed investeeringud teevad halba tootlust.“

Mahtu kasvatatakse

Kui tootluse poolest jääb Eesti pensionifondide keskmine OECD kehvikute sekka, siis ühe asja poolest ollakse esimeses otsas: pensionivara mahtu kasvatab ta nii, nagu vaid vähesed seda suudavad. Raporti kohaselt kasvas fondide vara möödunud aastal 12,5%. Kümne aastaga on kasv olnud 13,5%. Ehk pensionikogujad aina veeretavad eurosid pensionifondi, kuid kasvamise asemel raha sulab seal.

Pensionifondid: OECD teeb liiga

Pensionifondide juhid ei taha kuidagi OECD kriitikaga nõustuda. LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk ütles, et OECD on süstemaatiliselt Eesti fondide tootlust alahinnanud ning reaaltootlust vähendab teiste OECD riikidega võrreldes ka siinne „oluliselt kõrgem inflatsioon, mis näiteks eelmisel aastal oli 3,4%“.

„OECD raport ei võta tootluste arvutamisel arvesse tegelikke tulemusi, vaid kasutab ühte lihtsustavat valemit kõikide riikide tulemuste võrdlemisel, mis matemaatiliselt näitab kiiresti kasvavaid pensionisüsteeme (kus iga-aastased sissemaksed on oluliselt suuremad kui väljamaksed) vähemtootlikuna, kui nad tegelikult on,“ ütles Kukemelk. Tema sõnul ongi sedaviisi saadud Eesti 10 aasta aastaseks nominaaltootluseks 1%, kuigi tegelik ajalooline on Eesti pensionikeskuse andmete põhjal ca 1,7%.

Ka Swedbank kinnitas, et nende fondide tootlus on olnud tunduvalt tugevam, kui OECD põhjal arvata võiks.

Kui palju makstakse pensioniks?

Kui inimene on kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud, maksab ta oma tulust 2% kohustusliku kogumispensioni makset. See summa ei sisaldu sotsiaalmaksus, vaid peetakse tema brutotulust kinni nagu tulumakski.

Lisaks inimese enda maksele eraldab riik 4% tema kohustuslikku pensionikindlustusse sotsiaalmaksu sellest osast, mis on pensionikindlustuseks mõeldud. Ehk et sel juhul laekub 13% ravikindlustusse, 16% riiklikusse pensionikindlustusse ning 4% inimese enda kohustuslikku pensionikindlustusse.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Loe pikemalt Äripäevast.

Märksõnad
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. October 2018, 10:57

Finantsuudised.ee toetajad:

ValdkonnaTööpakkumised
YourOffice Group OÜ
Trükiettevõte REUSNER otsib FINANTSJUHTI
YourOffice Group OÜ
17.11.2018
Kõik tööpakkumised >