Autor: Hannes Lentsius, PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht • 22. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Deklareerimine

Nii madalama kui ka tavamääraga maksustatavad dividendid deklareeritakse vormi TSD lisal 7 ja vormil INF 1 jätkuvalt väljamakse põhiselt.

E-maksuametis on TSD lisal 7 alajaotuses „Jaotatud kasumi arvestus madalama maksumäära kohaldamiseks“ esitatud tutvumiseks alljärgnev info:

• 2018.a väljamakstud dividendid ja omakapitali väljamaksed (jaotatud kasum), millelt äriühing on maksnud tulumaksu;

• kasum, millele kohaldub madalam maksumäär;

• kalendriaastal madalama maksumääraga jaotatud kasum;

• kasum, mida on veel võimalik kalendriaastal madalama maksumääraga jaotada.

Dividendi väljamaksete maksustamisel on madalama maksumäära (14/86) rakendamine kohustuslik, sellest äriühing praegu loobuda ei saa. Koodil 7008 deklareeritakse kogu väljamakse (s.o. enne kinnipeetava tulumaksu rakendamist ehk brutosumma), seejärel jagab rakendus selle automaatselt laiali vastavalt rakendatavale määrale koodide 7009 ja 7010 vahel ja arvutab välja tavamäära ja madalama määra alusel tasutavad maksusummad.

INF 1 täitmine

Füüsilise isiku dividenditulu summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks deklareeritakse vormil INF 1. Vormil INF 1 on koodil 13050 madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse liigiks „MDK“, tavamääraga maksustatud dividendi väljamakse liigiks on endiselt „DK“.

Väljamakse liigiga „MDK” deklareeritakse vormil INF 1 koodil 13060 füüsilise isiku dividenditulu brutosumma, koodil 13073 kinnipeetud tulumaksu määr ning koodil 13074 kinnipeetud tulumaks.

Madalama maksumääraga maksustatud dividendi maksmisel või edasimaksmisel füüsilisele isikule kuulub üldjuhul kinnipidamisele tulumaks määras 7%, kuid mitteresidendist füüsilise isiku puhul võivad maksuleping ja dividenditulu saaja residentsustõend kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määra vähendada (vastavalt 0% või 5%).

Mitteresidendi dividenditulu deklareerimiseks vormil INF1 peab isikul olema kas Eesti isikukood või Maksu- ja Tolliameti väljastatud mitteresidendi registrikood.

Mitteresidendi registrikoodi saab taotleda e-maksuameti kaudu („Teated” – „Saada teade”– „Teema” all valida „Mitteresidendi reg. nr”) või esitades taotluse mitteresidendist väljamakse saaja Maksu - ja Tolliametis registreerimiseks, vt siit.

Kuidas kohaldub madalama maksumääraga maksustatud saadud dividendile vabastusmeetod?

Kui äriühing saab Eesti äriühingult dividende, mis olid maksustatud madalama maksumääraga (14/86), siis tuleb need deklareerida TSD lisa 7 osas II tulu liigi mõttes uue koodiga 723.1 (tavamääraga maksustatud dividendid deklareeritakse koodiga 723). Kui äriühing omakorda maksab saadud dividendide arvelt madalama maksumääraga maksustatud dividende edasi, siis tuleb need deklareerida koodil 7311. Seega „jälitatakse“ madalama maksumääraga maksustatud dividende kuni lõpuni, mil toimub nende väljamaksmine eraisikule.

Sarnaselt tavamääraga maksustatud dividendile saab vabastusmeetodit kohaldada tingimusel, et dividendi saanud ja edasimaksval äriühingul oli dividendide maksjas vähemalt 10% suurune osalus. Erinevus tavamääraga maksustatud dividendi edasimaksmisest on see, et kui madalama maksumääraga maksustatud dividend makstakse edasi füüsilisele isikule, siis kuulub dividendilt kinnipidamisele tulumaks, üldreeglina 7%.

Kes võidavad madalamast maksumäärast?

Madalama maksumäära kehtestamise tulemusena väheneb äriühingu jaoks tulumaksukulu ja see peaks muutma dividendide jaotamise atraktiivsemaks just välismaistele äriühingutest osanikele.

Ühemeheosaühingu jaoks ei ole muudatusest efekti: tulumaksu tasumise kohustus jaotub lihtsalt erinevate maksumaksjate vahel ära (äriühingu tulumaks ja füüsiliseltisikult kinnipeetav tulumaks) ja kõigele lisaks on makstav tulumaks kogusummas ka pisut suurem (0,03% võrra iga jaotatava euro kohta).

Näide: dividendide maksustamine

Äriühingul A on 2 osanikku, mõlemale kuulub 50% osalusest, üks osanik on Eesti äriühing B ja teine on Eesti eraisik.

2018

Äriühing A maksis 2018. a dividende 300 000 EUR, millelt tasus tulumaksu 75 000 eurot. Tulumaks arvestati netomääraga 20/80 ehk dividendide summa loeti netosummaks. Mõlemale osanikule tehti väljamakse 150 000 eurot.

2019

2019. a samas summas dividende jaotades saab seda teha 1/3 ulatuses madalama maksumääraga, seega 100 000 eurot kuulub maksustamisele määraga 14/86 ja 200 000 eurot kuulub maksustamisele määraga 20/80, kokku tulumaksukulu 66 279 eurot, seega tulumaksukulu äriühingu tasandil väheneb.

Kuna 100 000 euro suurune kasumiosa kuulub maksustamisele madalama määraga ja sellest ei saa loobuda, siis tuleb füüsilisele isikule väljamaksmisele kuuluvast osast (50%) tulumaks kinni pidada 7%se määraga. Seega saab füüsiline isik kätte 146 500 eurot (100 000 + 46 500), kinnipeetav tulumaks on 3 500 eurot (7%*50 000, kus 50 000 loetakse brutosummaks).

Äriühing B saab kätte 150 000 eurot. Kuna äriühing B omas dividendide saamisel osalust üle 10%, siis saab äriühing B jagada oma eraisikust ainuosanikule dividende edasi maksuvabalt, kuid kohaldub kinnipidamine 7%se määraga, sest dividendi saamisel kohaldus madalam määr. Seega tuleb äriühingul B saadud dividendide edasimaksmisel kinni pidada 3 500 eurot, äriühingu B ainuosanik saab kätte 146 500 eurot.

Allikas: raamatupidaja.ee