Autor: Indrek Mäe • 6. mai 2019

Nõlvak ütles, et ettevõtete rahastamistsükkel algab omavahenditest, millele võib järgneda tänapäeval omavahendite kaasamine ühisrahastuse või äriinglite kaudu. „Siis tulevad juba pangalaenud ning võimalikud kapitalikaasamised investorite näol,“ kirjeldas ta ettevõtte rahastamistsüklit. „Seejärel on võimalik mõelda võlakirjaemissioonile ning sealt edasi First Northile ja põhimõtteliselt võibki börsile välja jõuda,“ sõnas Mainor Ülemiste juhatuse esimees.

Eelmised etapid läbi käidud

Nõlvak rääkis, et Ülemiste City arendamist alustati omavahendeid ning pankade abi kaasates. „Algselt pidime panema omavahendeid 30 protsenti, pangast saime 70 protsenti ja nii see ehitus käis,“ kirjeldas ta algust. „Kuna me ei müü oma vara hiljem maha, siis ilma rahamägedeta on kasvu raske tagada, kapital ja finantsid seavad teatud piirid,“ nentis Nõlvak.

Niisiis otsustati 2010. aastal järgmise rahastusetapina kaasata linnaku arengusse Soome selleaegne börsiettevõte Technopolis, kes otsis Nõlvaku sõnul parajasti kohta raha paigutamiseks. „Lõime nendega ühisettevõtte, finantskriis oli selja taha jäänud ja saime edasi minna,“ kirjeldas Nõlvak oma juhitava ettevõtte arengut. „Saime võlakoormed uue hobuse selga paigutatud ning hakata kahekesi linnakut edasi arendama.“

Viis aastat hiljem jõudis ettevõte võlakirjaemissioonini. Kokku kaasati 42 investori abil viis miljonit eurot. Nõlvaku sõnul nõudis see suurt pingutust. „Pidime aru andma, olema avatud, käisime Lätis ja Leedus ning tutvustasime end pidevalt,“ rääkis ta rahakaasamise protsessist. „Samas on sel täna eeliseid, saame olla avatud.“ Juba 2018. aastal jõuti uue võlakirja emissiooni, kui 108 investori abiga kaasati 10 miljonit eurot.

Tulevik börsil?

Kuna First Northile minekule eelnevad rahakaasamise etapid on läbitud, võib ettevõte mõelda börsile minekule. Nõlvak tõdes, et seda on tehtud, kuid midagi otsustatud ei ole. Tema sõnul on antaks sel juhul ära mitmeid praeguseid eeliseid. „Mulle meeldib paindlikkus, mis võib börsile minnes pihta saada, sest sul on aktsionäride raha, millega toimetada,“ sõnas ta.

Sellegipoolest on ettevõtte ambitsioonid suured ja rahamahukad. 2025. aastaks soovitakse luua täiuslik linnastu inimestele, kus on võimalik elada, õppida ja töötada. „Tänaste plaanidega sihime sinna, et luua kodu IT-nomaadidele üle maailma,“ sõnas Nõlvak. „Tahame, et peagi saaks sealt trammiga Koplisse, lennukiga Londonisse või rongiga Berliini – Ülemistel on tohutu potentsiaal, kui me arvestame veel ka Rail Balticu tuleku ning lennujaama ambitsiooniga reisijate arvu mitmekordistada.“

Nõlvaku sõnul toimib juba täna linnakus erinevate osapoolte vaheline koostöö väga hästi. „Kõik, mida inimestel vaja läheb, on olemas. Kui ühel hetkel asjad päris hulluks lähevad, saame klaaskatuse peale panna ja seal väga hästi ära elada,“ naljatles ta. „Koostöö käigus saavutatakse suurem lisandväärtus ja selle põhimõtte kallal me töötame.“

Samuti tundis Nõlvak rõõmu linnakus pakutavate nutikate lahenduste üle. Ta tõi näite, et arendamisel on nutikas ülekäigurada, mis annab nii jalakäijale kui autojuhile lähenevast ohust märku.

Kõige suuremaks riskiks peab Nõlvak poliitikat. „Täna on meil hea koostöö, näiteks Mainor koolitab linnakule häid finantsjuhte – loodame, et riik ei tule ühel hetkel ja ei hakka meie tegevustesse sekkuma,“ avaldas ta lootust.