Mais maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1948 eurot, mis on 76 eurot ehk 4,1 protsenti kõrgem kui aprillis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehinguülevaadet.
- Uute korterite osakaal tõstab keskmist müügihinda. Fotol Sitsi Õunaaia arendus Foto: Liis Treimann
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul mõjutavad majanduskasv ja kõrge tööhõive selgelt nii kinnisvara hindasid kui tehingute struktuuri.
“Eestlastel läheb hästi ja kui raha on, siis ostetakse rohkem uusi kortereid. Uute korterite osakaal tehingute arvust on praegu kõrged 30 protsenti, mis tõstab keskmise hinna statistiliselt lakke,” selgitas Vahter, et kõrgem keskmine hind ei tähenda, et iga Tallinna korteri eest saab nüüd rohkem raha küsida.
“Uued müüdavad korterid on vanadest keskmiselt tunduvalt suuremad ja kallimad. Kui vana korter on keskmiselt 50 ruutmeetri suurune ning maksab alla 100 000, siis uued on 25 ruutmeetrit suuremad ning 50 000 või rohkem kallimad,” rääkis Vahter.
Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1368 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 156,2 miljonit eurot, mis on ligi 23 protsenti enam kui eelmisel kuul ja kuus protsenti rohkem kui mullu mais.
Mais müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on 70 võrra rohkem kui aprillis. Eelmisel kuul müüdi kalleim korter poole miljoni ning odavaim 5000 euroga.
Mais müüdi Tallinnas 37 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 14 võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu müüdi 5,6 miljoni ning soodsaim 1000 euro eest.
Möödunud kuul müüdi seitse elamumaa krunti, mis on aprilliga võrreldes kahe võrra vähem. Kalleim krunt maksis 200 000 ning odavaim 7800 eurot.
Seotud lood
Eluasemehinna muutus oli 2018. aastal varasemate aastatega võrreldes tõenäoliselt paremas kooskõlas pikaajalise, st kinnisvarahinna põhiteguritest tuleneva kasvuga, kirjutab Eesti Pank finantsstabiilsuse ülevaates.
Investoriteliit.ee ja SWIST Bankers sõlmisid India konsultatsiooniettevõttega Avtaran Capital Advisors kolmepoolse lepingu 100 miljoni euro investeerimiseks kohalikesse kasvuettevõtetesse.
Investorite huvi võlakirjade vastu on suur, sest langevate intressimäärade keskkonnas võib võlakirjadest päris head tootlust saada. Lähiaastad on võlakirjade aastad, nenditakse saates “Soraineni sagedus”.
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele