Ettevõtetesse tehtavate investeeringute tasuvuse leidmisel eristatakse kahte meetodit: finantsiline tasuvus ja majanduslik tasuvus. Esimene tähendab, et iga investeeritav euro peab tagasi tooma suurema või halvimal juhul sama suure hulga raha, st et mõõtmise aluseks on äritegevusest otseselt tekkivad rahavood. Majanduslik tasuvus võtab arvesse ka kaudseid mõjusid, näiteks ühiskonnale tekkivat kasu, säästetud aega või inimelusid jms. Majanduslik tasuvus ei pruugi alati olla positiivne otseses äritegevuslikes ühikutes, kuid pikemas ja kaudsemas plaanis võib majanduslik kasu olla otsesest rahalisest tasuvusest märksa suurem. Näiteks Rail Balticu rajamine ei pruugi projekti investeeritud miljardeid iialgi tagasi tuua, kuid sellega kaasnev majanduslik kasu ühiskonnale on määratult suur.