Autor: Villu Zirnask • 21. september 2020

Väljatöötamiskavatsuses kirjutatakse, et teiste riikide kogemuste pinnalt võib tuua palju näiteid, kus algoritmi tehtud otsuses tuvastatakse viga; kus algoritmi hinnangud on olnud eelarvamuslikud, stereotüüpsed ja kallutatud; kus ametiasutus pole kohtus olnud suuteline selgitama algoritmi tehtud otsuse põhilisi kaalutlusi. „Hispaanias jäi 500 000 inimesel elektrikulude toetus saamata, millele neil teatud tingimustel oleks olnud subjektiivne õigus. Otsuse tegi algoritm, mille koodi avaldamise üle käib kohtuvaidlus. Rootsis peatas vigane algoritm, mille veaprotsendiks osutus hiljem 10–15%, maksed 70 000 töötule. Detsembris 2019 lõpetas Poola valitsus töötute profileerimise rakenduse kasutamise, sest see oli diskrimineeriv, läbipaistmatu ja rikkus andmekaitsenõudeid. Saksamaal muutis õigekirjaviga seni võlakohustusi väga korrektselt täitnud mehe krediidireitingu negatiivseks,“ loetletakse dokumendis näiteid.