Serbia puhul on peamised „müügiargumendid“ veel hea geograafiline asukoht ja võrdlemisi madalad tööjõukulud (riigi netopalk oli 2020. aastal ligi 510 eurot). Samuti tegutsevad Serbias väga heal tasemel tehnikakõrgkoolid. Ligikaudu 33% kõikidest ülikoolilõpetajatest on pärit tehnikakõrgkoolidest ja igal aastal lõpetab ülikooli üle 3300 IT-spetsialisti.
Serbia kasuks räägib ka elanikkonna hea võõrkeelteoskus. Ka Serbia äri- ja suhtluskultuur on väga avatud ning siinsed inimesed on harjunud mitmerahvuseliste kollektiividega. Lisaks on Serbia valitsus seadnud üheks prioriteediks ühiskonna digitaliseerimise ja Eesti e-riigi kogemustest ollakse siin väga huvitatud. Kindlasti aitab meie digikuvand siin õigeid uksi avada.
Lääne-Balkani riikide kasuks räägib ettevõtjasõbralik ärikeskkond, kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelised kulud ning valitsuste pakutavad lisasoodustused.
Uued võimalused Põhja-Makedoonias
Ka Põhja-Makedoonia on viimase kümnendi jooksul teinud majanduse reformimisel suuri edusamme ja riigi vastu on näha suurt investeerimishuvi. Positiivse tõuke on andnud nii NATO-ga liitumine 2019. aastal kui ka jõupingutused Euroopa Liiduga liitumiseks.
Suurima hüppe on teinud IT-sektor, mis ennustuste kohaselt kasvab lähitulevikus üheks olulisemaks majandusharuks. Kui 2018. aastal töötas IT-allhanke sektoris pea 6000 töötajat, siis aastal 2022 ületab see arv eeldatavasti juba 15 000 piiri. Juba praegu on paljud välismaised IT-ettevõtted riigis kanda kinnitanud.
Äritegemise lihtsuse poolest on Põhja-Makedoonia paremal positsioonil kui teised Lääne-Balkani riigid ja seda näitavad ka kõrgemad kohad Maailmapanga Ease of Doing Business -indeksis. Näiteks oli Põhja-Makedoonia 2019. aastal edetabelis 17. kohal, edestades ühe kohaga isegi Eestit.
Sarnaselt Serbiaga on ka Põhja-Makedoonia peamised müügiargumendid madalad tööjõukulud ja kõrgelt haritud kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Näiteks on palgatase IT-sektoris kolmandiku võrra madalam kui Eestis. Ka Põhja-Makedoonia üks peamisi konkurentsieeliseid on töötajate hea võõrkeeleoskus. Vähemalt ühte võõrkeelt kõnelevate 25‒34-aastaste elanike osakaal on Põhja-Makedoonias 40%, mis on veidi kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Enne turule sisenemist tee põhjalik eeltöö
Ehkki Lääne-Balkani riikides on toimunud hulk positiivseid muutusi, tuleks arvestada ka võimalike riskide ja takistustega. Kuigi Serbia ja Põhja-Makedoonia õigusaktid on üldiselt ettevõtjasõbralikud, esineb neis riikides probleeme nii korruptsiooni kui ka kohtusüsteemiga. Enne turgudele sisenemist tuleks ennast kindlasti kohaliku õigussüsteemiga kurssi viia ja konsulteerida mõne kohalikke olusid tunduva konsultatsioonifirmaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.