Autor: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • 9. märts 2021

Serbia ja Põhja-Makedoonia – paljutõotav turg Eesti IT-ettevõtetele

Lääne-Balkani peale mõeldes võib esmapilgul meelde tulla regiooni keeruline ja valus ajalugu, kuid tegelikult on piirkond kiiresti muutumas ning pakub ettevõtjatele palju huvitavaid võimalusi.

Autor: Pixabay

Lääne-Balkani riikide majandused arenevad kiiresti ja meelitavad üha enam ligi välisinvesteeringuid. Eriti kehtib see IT-sektori kohta, mille kasv on mitmes piirkonna riigis olnud märkimisväärne. Lääne-Balkani riikide kasuks räägib ettevõtjasõbralik ärikeskkond, kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelised kulud ning valitsuste pakutavad lisasoodustused. Lääne-Balkani valitsused tunnevad suurt huvi ka digilahenduste vastu ning Eesti on mitmes mõttes neile heaks eeskujuks. Juba praegu on mitu Eesti IT-ettevõtet Lääne-Balkanil Eesti e-riigi maine toel kanda kinnitanud. Samuti on mitu piirkonna riiki avaldanud soovi saada mõne aja pärast Euroopa Liidu liikmeks, mis avardaks veelgi Eesti ettevõtete võimalusi siinsetel turgudel tegutseda.

Serbia pakub taskukohast alternatiivi

Serbia ärikeskkonda iseloomustavad suhteliselt madalad tööjõukulud ja kõrgelt haritud kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Näiteks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kättesaadavus aidanud Serbia IT-sektoril areneda üheks kiiremini kasvavaks majandussektoriks ja tänu sellele on riigist saamas üks Euroopa atraktiivsemaid IKT-keskusi. Serbia infotehnoloogiateenuste eksport on viie aasta jooksul tõusnud 20%, ulatudes 2019. aastal 1,4 miljardi euroni. Praegu tegutseb Serbias üle 2500 aktiivse tarkvaraettevõtte, andes tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Nendest ettevõtetest omakorda kaks kolmandikku teevad välismaistele ettevõtetele tarkvaraalast allhanget.

Serbia puhul on peamised „müügiargumendid“ veel hea geograafiline asukoht ja võrdlemisi madalad tööjõukulud (riigi netopalk oli 2020. aastal ligi 510 eurot). Samuti tegutsevad Serbias väga heal tasemel tehnikakõrgkoolid. Ligikaudu 33% kõikidest ülikoolilõpetajatest on pärit tehnikakõrgkoolidest ja igal aastal lõpetab ülikooli üle 3300 IT-spetsialisti.

Serbia kasuks räägib ka elanikkonna hea võõrkeelteoskus. Ka Serbia äri- ja suhtluskultuur on väga avatud ning siinsed inimesed on harjunud mitmerahvuseliste kollektiividega. Lisaks on Serbia valitsus seadnud üheks prioriteediks ühiskonna digitaliseerimise ja Eesti e-riigi kogemustest ollakse siin väga huvitatud. Kindlasti aitab meie digikuvand siin õigeid uksi avada.

Lääne-Balkani riikide kasuks räägib ettevõtjasõbralik ärikeskkond, kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelised kulud ning valitsuste pakutavad lisasoodustused.

Uued võimalused Põhja-Makedoonias

Ka Põhja-Makedoonia on viimase kümnendi jooksul teinud majanduse reformimisel suuri edusamme ja riigi vastu on näha suurt investeerimishuvi. Positiivse tõuke on andnud nii NATO-ga liitumine 2019. aastal kui ka jõupingutused Euroopa Liiduga liitumiseks.

Suurima hüppe on teinud IT-sektor, mis ennustuste kohaselt kasvab lähitulevikus üheks olulisemaks majandusharuks. Kui 2018. aastal töötas IT-allhanke sektoris pea 6000 töötajat, siis aastal 2022 ületab see arv eeldatavasti juba 15 000 piiri. Juba praegu on paljud välismaised IT-ettevõtted riigis kanda kinnitanud.

Äritegemise lihtsuse poolest on Põhja-Makedoonia paremal positsioonil kui teised Lääne-Balkani riigid ja seda näitavad ka kõrgemad kohad Maailmapanga Ease of Doing Business -indeksis. Näiteks oli Põhja-Makedoonia 2019. aastal edetabelis 17. kohal, edestades ühe kohaga isegi Eestit.

Sarnaselt Serbiaga on ka Põhja-Makedoonia peamised müügiargumendid madalad tööjõukulud ja kõrgelt haritud kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Näiteks on palgatase IT-sektoris kolmandiku võrra madalam kui Eestis. Ka Põhja-Makedoonia üks peamisi konkurentsieeliseid on töötajate hea võõrkeeleoskus. Vähemalt ühte võõrkeelt kõnelevate 25‒34-aastaste elanike osakaal on Põhja-Makedoonias 40%, mis on veidi kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Enne turule sisenemist tee põhjalik eeltöö

Ehkki Lääne-Balkani riikides on toimunud hulk positiivseid muutusi, tuleks arvestada ka võimalike riskide ja takistustega. Kuigi Serbia ja Põhja-Makedoonia õigusaktid on üldiselt ettevõtjasõbralikud, esineb neis riikides probleeme nii korruptsiooni kui ka kohtusüsteemiga. Enne turgudele sisenemist tuleks ennast kindlasti kohaliku õigussüsteemiga kurssi viia ja konsulteerida mõne kohalikke olusid tunduva konsultatsioonifirmaga.

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Daisy PelloFinantsuudised.ee juhtTel: 6670405
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077