Roheliste võlakirjade maht kasvab, aga on veel väike osa koguvõlast
2020. aasta lõpu seisuga oli maailmas emiteeritud 1,7 triljoni USA dollari väärtuses kestliku arengu võlakirju, ütleb organisatsiooni The Climate Bonds Initiative raport „Sustainable Debt Global State Of The Market 2020“.
Villu Zirnask, majandusajakirjanik, Finantsjuhtimise Infolehe kaasautor
Alates 2006. aastast on olemas ligi 10 000 keskkonna- või sotsiaalse kasu või nende mõlema saavutamiseks mõeldud finantsinstrumenti.
Euroopa raamistikud ja reeglid survestavad ettevõtteid olema „rohelised“. Aga mida täpselt tähendab majanduslikus ja rahanduslikus mõttes „roheline“? Euroopa Komisjon avaldas suvel rohelisi võlakirju puudutava määruse projekti, kus seda püütakse määratleda nii konkreetselt kui võimalik.
Justiitsministeeriumis on valminud kava kehtestada konkurentsiameti rahastamiseks järelevalve subjektidele – monopoolsetele ettevõtete, mida praeguse seisuga on 200 – järelevalvetasu.
Praegusaegse ja edumeelse ettevõtte jaoks on põhipanga vahetamine hästi läbimõeldud ja strateegiline samm, mis võib tuua märgatavat kasu. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas lükkab ümber müüdi, et pangavahetus on ettevõttele keeruline, ajamahukas ja riskantne: „Tänapäeval pole küsimus enam selles, kuidas panka vahetada, vaid miks. Võit seisneb kulude kokkuhoius ja paremas teeninduses.“