Pangad on hakanud hoiuste intresside tõstmises võistlema
Kaks aastat tagasi toimus pangaturul deposiitide äraajamise võistlus, nüüd on deposiit läinud hinda ja pakkumised on jõudnud sinnamaale, et paneb suisa kukalt kratsima, rääkis Swedbanki Eesti juht Olavi Lepp keskpanga finantssektori seminaril.
Swedbank Eesti juhi Olavi Lepa sõnul pole olukord panganduses laita, aga konkurents hoiustele on läinud kibedaks.
Foto: LIIS TREIMANN
Aprilli seisuga oli Eestis eraisikute hoiustel 11,4 miljardit eurot, silma torkab tähtajaliste hoiuste suurus, mis aastaga on hüpanud 54 protsenti, 2,2 miljardile eurole.
Kiire hinnatõus on majanduses väga visa taanduma, kui see kinnitab kanda inimeste ja ettevõtete ootustes, palganõudmistes ja hinnakujunduses. See seab pikemas vaates ohtu majanduse konkurentsivõime ja töökohad. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul püüab just seda ohtu ära hoida keskpankade rahapoliitikas toimunud otsustav kursimuutus.
6,1% oli euroala aastainflatsioon mai seisuga. Veidi parem kui 7,0%, mis oli aprilli seis, ja selgelt parem kui tipp 9,2%, mis oli detsembris. Eestis aeglustus aastainflatsioon 11,2%le. Kuidas ajaloo õppetunnid aitavad kiiret inflatsiooni kontrolli alla saada?
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.