Sularaha kasutus on Eestis hääbumas, Lätis ja Leedus aga endiselt populaarseim makseviis
Sularahale on selga pööramas nii noored kui ka vanemad Eesti tarbijad, selgus juhtiva finantstehnoloogiaplatvormi Adyeni 2025. aasta kaubandusuuringust.
Eestis eelistab sularaha makseviisina 18% tarbijatest. Vanuseti on sularaha menukaim 40ndates elanike seas, kellest ligi veerand eelistab maksta just sularahas. Nooremad põlvkonnad vaatavad aga teiste maksemeetodite poole – 30ndates tarbijate seas on sularaha eelistajaid ligi viiendik, 20ndates 17% ning 16–19-aastaste hulgas eelistab sularaha teiste maksemeetodite ees vaid üks inimene kümnest.
Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui maksekaartide kasutamine. Järgmine samm selles vallas peaks olema digitaalse euro kasutuselevõtt.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?