Luminori isikustamata kaardiandmete viimase kolme kuu statistika näitab, et 76% kaardimaksetest toimub viibates. Kõigist kaardimaksetest ligi veerand tehakse nutiseadmega viibates. Sama osundab ka Eesti Panga üldine statistika: teises kvartalis tehti sisuliselt iga kaheksas makse kümnest pangakaardi või nutiseadmega viibates.

- Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust
Lisaks on populaarsust kasvatamas erinevad kiired maksevõimalused netipoodides ehk üha enam näeb võimalust ostu eest tasuda Apple Pay või Google Pay lahendusega. See tähendab, et pika ja piinarikka kaardiandmete lahtritesse toksimise asemel saab kiiresti ja väga lihtsasti telefoni lisatud kaardiga, tuvastades end näo, sõrmejälje või parooli abil.
„Viipemakseid on saatnud tõeline menu nii Eestis kui ka välismaal. Selle edu taga on kindlasti mugavus, sest telefoniga viibates ei pea klient enamasti sisestama PIN-koodi ning tehing toimub paari sekundiga,“ sõnas Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.
Jaepanganduse valdkonnajuhi sõnul on kõik sellised lahendused väga mugavad ja kliendisõbralikud, kuid võivad salakavalalt sinu rahakotti tühjendada. „Viibates või paari klikiga netis osteldes võib tekkida n-ö nähtamatu raha efekt ehk inimesed kulutavad plaanitust rohkem, sest puudub kokkupuude füüsilise rahaga. Ostmine on tehtud niivõrd lihtsaks, et telefon piiksutatakse läbi juba enne, kui üldse süvenetakse, kas kaarditerminalis olev summa on õige või eelarvesse sobiv.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kooli alguses tekib paljudel vanematel -küsimus, kas anda lapsele taskuraha sularahas või avada pangakonto ja usaldada talle pangakaart. Kui sularaha võimaldab anda lapsele esimesi kogemusi igapäevaste tulude-kulude planeerimises ning õpetab paremini tunnetama raha väärtust, siis pangakaart annab lisaks paremale turvalisusele see ka selgema ülevaate lapse kuludest. Mida veel silmas pidada, kui viia lapse taskurahastamine sularahalt üle pangakontole ja -kaardile?
Eesti Panga poolt avaldatud maksestatistika kohaselt moodustasid Eestis 2024. aasta II kvartalis tehtud maksetest koguni 76% viipemaksed. Numbritesse panduna on see ca 26 miljonit viipamist kuus. Võrdlusena võib välja tuua, et veel 2023. aasta alguses olid need näitajad vastavalt 63% ning 17 miljonit. Eestlased eelistavad kontaktivaba maksmist üha enam ning tõenäoliselt on see tendents jätkumas ka lähiaastatel.
Eesti pangad on välja andnud ligikaudu 2 miljonit pangakaarti ja neid kasutavad Eesti elanikud peamiselt ostude tegemiseks, kuid regulaarselt võetakse pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.