Aasta viimastel kuudel registreeriti päevas enam kui 2,9 miljonit ründekatset Eesti ettevõtete vastu. Aasta lõikes kogunes selliseid sündmusi kokku üle 1,2 miljardi. Utoopilisena tunduva numbri taga on tõsiasi, et rünnakukatsed on automatiseeritud ja aina enam kasutataksegi just selliseid võtteid, kus tehisintellektil on võimalik ära teha suurem osa tööst, selgitab Telia.

- Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas
- Foto: Jake Farra
"Automatiseeritud tööriistad otsivad massiliselt internetti avatud seadmeid ja teenuseid, et leida turvanõrkusi. Kui skanner tuvastab haavatavuse, järgneb sageli automaatne katse seda ära kasutada - tänapäeval teeb seda sageli juba tehisintellektil põhinev ründetööriist. Õnnestumise korral antakse ligipääs edasi inimesele, kes püüab leitud nõrkuse rahaliselt ära kasutada," selgitab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Õnnestumise korral antakse ligipääs edasi inimesele, kes püüab leitud nõrkuse rahaliselt ära kasutada.
Ta tõdeb, et kui tehisintellekt on andnud ründajatele selge eelise just turvanõrkuste avastamisel ja ärakasutamisel, siis näiteks turvanõrkuste parandamisega AI veel ei tegele, vaid siin tuleb sekkuda inimesel endal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Microsofti värske küberkaitse raporti kohaselt on enam kui 52% teadaoleva motiiviga küberrünnakutest seotud väljapressimise ja lunavaraga. Luuretegevusega seotud juhtumid moodustavad vaid 4%. Ründajad on valdavalt finantskasu taotlevad küberkurjategijad, mitte riiklikult toetatud tegutsejad.
Finantspettused ei ole enam teema, mis puudutab "kedagi teist" - kõik finantsosakonnad on petturite peamiste sihtmärkide hulgas, sest just siin liiguvad arved, kinnitused ja maksed.