Ökonomist: kolm võimalikku stsenaariumi Eestile, kui Trump Gröönimaa-tollide juurde ikkagi tagasi pöörduks

USA president raputas eelmisel nädalavahetusel taas rahvusvahelist kaubandust avaldusega, et alates 1. veebruarist kehtestataks 10% tollimaks kõigile USAsse eksporditavatele kaupadele nendest Euroopa riikidest, mis ei toeta tema plaane Gröönimaa omastamiseks. Alates 1. juunist võib see määr tõusta 25%-ni ja kehtida seni, kuni saavutatakse poliitiline kokkulepe Gröönimaa täielikuks omandamiseks. Sel nädalal sõnas Trump, et ta oma ähvardust siiski täide ei vii. Samas ei saa kunagi kindel olla, kuna Trump taas oma arvamust muudab.

Sellesse Trumpi „musta nimekirja" kuuluvad Taani, Norra, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Holland ja Soome.

Esmapilgul võib see 10% tariif tunduda ajutise läbirääkimistaktika või poliitilise survemeetmena. Ometi on sihikule jäänud riigid ühed olulisemad Eesti kaubandus- ja tarneahelate partnerid. See tähendab, et Eestile võivad tollid kaudselt üle kanduda aeglasema ekspordi ja majanduskasvu, väiksemate tööstustellimuste, jahtuva tööturu ning aeglustuva palgakasvu kaudu.

Millised oleksid Eestile reaalsed tagajärjed, kui USA kehtestaks lühiajaliselt täiendava 10-protsendilise tariifi?

Eristada saab kolm võimalikku stsenaariumi: negatiivset, neutraalset ja suhteliselt positiivset. Hindame, kuidas igaüks neist mõjutaks Eesti SKP kasvu, tööturu stabiilsust ja palgadünaamikat.

Negatiivne stsenaarium tugineb üsna rangele eeldusele, et Eesti eksport nimetatud kaheksasse Euroopa riiki kukuks samas suurusjärgus kui tariifid kasvavad, ehk umbes 10%. Selline löök „näpistaks" Eesti SKP kasvust ligikaudu 2,1 protsendipunkti. Juba enne Trumpi avaldusi prognoosis Citadele, et Eesti majandus kasvab tänavu umbes 2,3%, kuid selle stsenaariumi korral aeglustuks kasv ligikaudu 0,2%-ni. Teisisõnu satuks Eesti majanduskasvu asemel sisuliselt stagnatsiooni.

See aga kajastuks vältimatult ka tööturul. Praegu prognoositava 7,2% töötusmäära asemel võib töötus tõusta umbes 8%-ni, mis tähendaks töötajatele suuremat ebakindlust ja tööandjatele ettevaatlikumaid otsuseid.

Samuti aeglustuks palgakasv: kui praegu ootame 2026. aastal keskmise palga kasvu umbes 5,7%, siis negatiivse stsenaariumi korral võiks see kahaneda ligikaudu 4,4%-ni.

Ka selle kõige radikaalsema stsenaariumi puhul ei räägiks me siiski kriisist, vaid majanduse seiskumisest. Eesti majandus seisaks jälle mõnda aega paigal.

Neutraalne stsenaarium tugineb mõõdukamale eeldusele, et Eesti eksport nimetatud riikidesse väheneks mitte täie 10% ulatuses, vaid umbes 7,5%. Teisisõnu neelaks osa tariifilöögist hinnastamine, marginaalid või alternatiivsed turud. Sel juhul oleks mõju leebem, kuid siiski tuntav: Eesti SKP kasvust kaoks umbes 1,6 protsendipunkti ning varasemalt prognoositud 2,3% asemel oleks tänavune majanduskasv ligikaudu 0,7%.

Tööturul tähendaks see mitte järsku murdepunkti, vaid aeglast, kuid tajutavat jahtumist. Töötuse määr võiks kerkida umbes 7,8%-ni ning palgakasv aeglustuda ligikaudu 4,7%-ni. Teisisõnu muutuks ettevõtlus ettevaatlikumaks, kuid massilisi koondamisi või järsku sissetulekute langust see stsenaarium ei tooks.