SEB: heitlikum maailmamajandus tähendab aeglasemat kasvu ka Eestile

Euroala tuleviku üks võtmeküsimus on olnud, millal muudab Euroopa keskpank senist ülileebet rahapoliitikat. Kui varaostuprogramm saab lõpu juba detsembriga, siis intressitõusudega on keskpank lubanud oodata vähemalt 2019. aasta suveni. SEB hinnangul alustab keskpank intressitõusudega järgmise aasta septembris, tõstes peamised intressimäärasid ühtlase 0,25% võrra. 2020. aastal on ees ootamas veel kaks tõusu, mille tulemusena peaks peamine refinantseerimisoperatsioonide intressimäär jõudma 0,75% tasemele. Selliste tegurite, nagu Itaalia eelarvepoliitika või pisut aeglasem euroala majanduskasv, mõju keskpanga pikaajalisele rahapoliitikale ei tasu üle hinnata ja rahapoliitika normaliseerimise edasilükkamine eeldaks oluliselt dramaatilisemaid sündmuseid.

Eesti vaatevinklist on oluline märkida, et SEB on langetanud majanduskasvuprognoose meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks. Vaatamata Rootsi krooni nõrkusele, rekordmadalatele intressimääradele ja eelarvepoliitilistele stiimulitele, ei ole Rootsi majandus näidanud oodatud tulemusi. Eksportiv tööstus ei ole odavast valuutast tulenevat potentsiaali suutnud siiani ära kasutada. Eratarbimist pidurdab aga kinnisvaraturu ebakindel olukord. Eesti eksportijaid mõjutab jätkuv elamuehitusmahtude aeglustumine: uute elamuehitusprojektide arv langeb 2019. aastaks mullusega võrreldes enam kui 25%. Soomes on kahanenud eksportiva tööstuse optimism tuleviku osas, mis mõjutab ka siinseid tööstusettevõtteid. Soome majapidamiste tarbimise kasvu soosib töötuse edasine vähenemine, kuid palgakasv jääb endiselt tagasihoidlikuks.

Eesti majanduskasv on aeglustus 2018. aasta esimeses pooles mulluselt pea 5%lt 3,5%ni. Kuigi üldpilt majanduses on endiselt hea, valmistab muret asjaolu, et kasv on tulnud suuresti ehituse ja üksikute tööstusharude kiiremast tõusust. Kindlustundeindikaatorid on eelmise aasta kõrgpunktiga võrreldes alanenud, kuid ajaloolises mõttes heal tasemel. Peamise stsenaariumi kohaselt on majanduskasv tubli ka 2019. ja 2020. aastal – vastavalt 3,0% ja 2,8%. Kärbete tõttu lähiregiooni majandusprognoosis on see hinnang küll varasemast konservatiivsem. Majanduskasvu väljavaadet tumendab ehitussektori aeglustumine, kuid ka kaubanduspartnerite madalam nõudlus ja eksportiva tööstuse halvenenud hinnapõhine konkurentsivõime. Ilma nende toeta jääb kesisemaks ka teiste sektorite kasv. Sellele vaatamata jääb tööhõive prognoosiperioodi vältel kõrgeks, mis toetab palgakasvu jätkumist ja võimaldab majapidamistel tarbimiskulutusi suurendada.

Vaata Eesti peamiseid majandusnäitajaid ja -prognoose siit.