Euribori teekonna jälgimisest on kõrvalharrastus neile, kel laenumaksed sellega seotud. Valdavalt on meil Eestis ettevõtete ja kodulaenudel kasutuses 6 kuu euribor suurest euriboride perest.

- Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Katrin Rahe
- Foto: Swedbank
Igapäevaselt fikseeritakse ka 1 nädala ning 1, 3, 6 ja 12 kuu euribori määrad. Tänane 6 kuu euribor on keskmisena välja arvutatud intressimäärast, millega Euroopa pangad omavahel täna kuueks kuuks raha laenasid või olid valmis laenama. Kõlab üsna igavalt, aga kui ta sinu igakuise laenumakse suurust muudab, saab euriborist ootamatult tähtis külaline.
Viimase viie aasta jooksul on see külaline olnud päris tujukas: 2021. aasta detsembris oli 6 kuu euribor –0,55% ja tõusis sealt 2023. aasta oktoobriks üle 4,1%. Kõrgeim tase euroajaloos on olnud 5,45% – 2008. aasta sügisel Lehman Brothersi kollapsi järel. Pikaajaliselt ja keskmiselt kipub euribor end sisse seadma 2% kandis, kui väga ebatavalised olud, st miinusmärgiga periood vaatlusandmetest kõrvale jätta.
Viimasel paaril aastal on 6 kuu euribor liikunud allamäge – ja seda mitte ülekantud tähenduses –, ent tänavu suvel saabus paus. Mai lõpust on euribor istunud just pikaajalise keskmise juures, kõikudes napilt ülalpool 2% taset. Aga kuhu siit edasi?
Ühelt poolt mõjutab euribori taset see, kui usaldusväärseks peavad pangad parajasti üksteist. Aga põhiliseks mõjuriks on raha kättesaadavus – kas seda on kogu rahasüsteemis parajasti rohkem või vähem. Siin astub tuppa Euroopa Keskpank, kes otsustab, kui kallis või odav on raha kommertspankadele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga nõukogu jättis baasintressimäärad muutmata
Euroopa Keskpank jättis oma tänasel nõukogu istungil intressimäära oodatult muutmata, ehk hoiustamise püsivõimaluse intress on jätkuvalt 2%.
Eestis laenulepingutes laialt kasutatavad euribori baasintressid on languses olnud alates 2023. aasta sügisest. Rahaturud ootavad, et tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressimäärad langevad lähikuudel veelgi, aga aastases perspektiivis ennustatakse nende uuesti kasvule pöördumist. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele?
Tänapäeva ettevõtted seisavad üha enam silmitsi kuluhalduse keerukusega, kus töötajate väärtuslik aeg kulub suuresti paberite ja kviitungite keskel orienteerumisele ning aruannete esitlemisele. Kõlaks ju hästi, kui automatiseeritud platvorm appi tuleks ning sulle 86% ajavõitu pakuks? Zevoy loodud keskkond just seda teebki.