Balti börside võlanimekirjas noteeriti Maxima Grupe UAB võlakirjad, kupongimääraga 3,25 protsenti aastas, teatab Nasdaq.

- Poeketi Maxima 3,25 protsendise intressiga võlakirjad jõudsid Balti börsile.
- Foto: Andras Kralla
Emissiooni maht oli 300 miljonit eurot ja ametlikult kaubeldakse võlakirjadega Vilniuse börsil. Maxima võlakirjade kupongimäär on 3,25% aastas ja seda makstakse välja kord aastas. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 13. septembril 2023 ning võlakirjad on samaaegselt noteeritud Euronext Dublini ja Nasdaq Vilniuse väärtpaberibörsil.
„Meil on hea meel tervitada Maxima Grupėt Nasdaq Balti turul. Maxima Grupė alustab täna oma loo kirjutamist avalikul kapitaliturul, olles edukalt läbi viinud ühe suurema võlakirjaemissiooni Balti riikide ajaloos,“ ütles Nasdaq Vilniuse börsi juht Saulius Malinauskas.
Võlakirju ostsid enam kui 60 investorit 14 riigist, kolmandik investoritest on Põhja- ja Baltimaadest ja ülejäänud mujalt Lääne-Euroopast. Investorite nõudlus võlakirjade järele ületas pakkumise
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maxima Grupė omab Maxima jaemüügiketti Balti riikides, Stokrotka ja Aldik jaemüügikette Poolas, T-Market ketti Bulgaarias ja e-poodi Barbora, mis tegutseb Leedus ja Lätis. 2017. aastal oli Maxima Grupė käive 2,8 miljardit eurot ehk 4,2% suurem kui 2016. aastal. Tänavu kevadel viis Maxima Grupė lõpuni ostutehingu, millega sai ettevõte suurimaks osanikuks Emperia S.A.-s, mis opereerib Poola jaemüügiketti Stokrotka. Ettevõtte andmetel muutis see Maxima Grupė mahult suurimaks Leedu investoriks Poolas. Maxima Grupė kuulub Vilniaus Prekyba gruppi, mis on üks suuremaid jaemüügiettevõtteid Baltikumis ja Kesk- ning Ida-Euroopas.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.